Odav tööjõud ei hoia Eestit konkurentsis

Taavi Laur. Foto: PP

Eesti majandus on suurema vapustuse üle elanud ning statistikaamet raporteeris eelmises kvartalis üle kolmeprotsendisest majanduskasvust. Nii nagu majandusanalüütikud prognoosisid, saigi kriisist väljumise võtmeks eksport.

Vähene riigivõlg ja eelarvepuudujääk ning euro kasutuselevõtt on maandanud Eesti riigi riski madalamale kui näiteks Itaalias ja Hispaanias. Kriisi tulemusena on langenud tööjõukulud, samal ajal on tõusnud tootlikkus.

Töölepinguseadus on teinud tööturu varasemast paindlikumaks ja vähendab ettevõtja riske töökohtade loomisel. Odavnenud on kinnisvara ja maa hinnad ning turul piisab raskustes ettevõtteid, mida üles osta. Seega on olemas eeldused, et meelitada lähiaastatel Eestisse uus investorite rühm, kes koliks siia tootmist kallimatest piirkondadest.

Euro ei kompenseeri väheseid tööoskusi

Eestis on probleem see, et kriisi käigus pole toimunud palju räägitud majanduse struktuurimuutust. Odavnenud tööjõud võimaldab uuesti toota ja müüa töömahukaid, kuid madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Palgakulude langus ja kõrge tööpuudus lubavad ettevõtetel lähiaastatel veel suurte ja põhimõtteliste äristrateegia muutusteta toime tulla. Mõne aja möödudes hakkavad palgad aga jälle tõusma ja konkurentsieelis vähese lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisel kaob.

Seetõttu ongi ettevõtetele äärmiselt oluline rahvusvahelises tarneahelas hea positsiooni kättevõitmine. Keerukate tööde ja tellimuste täitmine võimaldab ettevõtetel oma töö eest senisest kõrgemat hinda küsida.

Ei maksa ületähtsustada euro rolli Eestisse välisinvesteeringute meelitamisel. Määravateks teguriteks saavad pigem hea infrastruktuur ja kvalifitseeritud tööjõud. Oluline on mõista, et tugevamad Eesti ettevõtted konkureerivad juba praegu rahvusvaheliselt, seetõttu peavad meie töötajate oskusedki olema välisriikide tööjõuga võrreldaval tasemel.

Eesti oma miljoni elanikuga ei saa kunagi suureks tootmismaaks. Oli naljakas vaadata, kuidas headel aastatel rajasid kõik väikelinnad tootmisparke ja mõtlesid, et kohe tulevad ettevõtjad ja panevad püsti neli vabrikut. Tegelikult küsivad investorid ja ettevõtjad: kas teil oskustöölisi on? Seega tuleb kõrget tööpuudust ära kasutada ja ümber õpetada osa meie tööjõust.

Uute turgude leidmine

Eesti majanduskasv sõltub väga tugevasti nõudlusest välisturgudel. Seega on oluline, et meie ettevõtted leiaksid uusi turge ja partnereid väljastpoolt traditsioonilisi sihtturge.

Praegu läheb suur osa meie ekspordist Põhjamaadesse. Ekspordi sihturgudega seonduva riski vähendamiseks peavad meie ettevõtjad senisest rohkem leidma partnereid Kesk-ja Lõuna-Euroopast, rääkimata Venemaast.

Ma hästi ei usu, et arvestatav hulk Eesti ettevõtjaid läheb Saudi Araabiasse või Hiinasse äri ajama, sest seal on aastasadu kaubelnud suured ja vanad riigid, millel on kogemus ja kontaktid. Pigem peame senisest rohkem mõtlema, kuidas turge hõivata Euroopas ja Venemaal. Meie kõrval on Peterburi, kus koos äärelinnadega on kuus-seitse korda avaram turg kui Eesti, ja ega Moskvagi meist kaugel ole.

Ekspordi- ja koostööpartnerite leidmisel on tähtsal kohal Eesti kui äritegevuse sihtkohana turundamine ning ettevõtete toetamine sidemete loomisel.

Raske on nõustuda riigikontrolli etteheidetega, et ettevõtlustoetuste jagamine ei ole end õigustanud ja riik peaks valima konkreetsed majandusharud, mida toetada.

Mõne tegevusvaldkonna eelistamine võib paisutada teatud majandussektorid liiga suureks ja tekib analoogne olukord, kui majandusbuumi ajal oli kinnisvara- ja ehitussektoris.

Ennekõike võiks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja KredExi rahaga senisest rohkem panustada sihtturgude leidmisse ja enese tutvustamisse väljaspool lähinaabruskonda.

Seega ootab riiki ja ettevõtjaid lähiaastatel mitu proovikivi. Riigi ülesanne on mõelda, kuidas tööpuudust vähendada ja teatud osa töötajatest ümber õpetada. Ettevõtjad aga peavad suutma end tõsta kõrgemale rahvusvahelises tarneahelas ja leidma uusi turge.