/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2010/10/27/456017t1h63b0.jpg)
Pärast kellakeeramist on uuel nädalal tööpäeva lõppedes õues juba nii pime, et helkurita võib hätta jääda. Tasub teada, et peagi kehtima hakkav liiklusseadus lisab enda nähtavaks tegemise uusi nõudeid nii jalakäijatele kui jalgratturitele.
Helkurit peab kandma valgustatud tänavalgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu peab jalakäija halva nähtavuse korral helkurit või süüdatud laternat kandma seal, kus pole kõnniteid ega tänavavalgustust, siis uus liiklusseadus ütleb, et sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust, on helkuri või valgusallika kasutamine pimedal ajal kohustuslik nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes, selgitas Pärnu politseijaoskonna juht Mehis Mets.
“Arvestades pimedaid sügisõhtuid ja -hommikuid, soovitan helkurit kasutada juba praegu ka linnas, sest seda pole vaja kanda politsei jaoks, vaid enda turvalisuse huvides,” sõnas Mets.
Jalgrattale kaks tuld
Jalgrattal peab praegu olema vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur. Pimedas või halva nähtavusega sõites olgu ees valge ja taga punane tuli, viimasena mainitut võib asendada punane helkur.
Uue seaduse järgi peab jalgrattal ja pisimopeedil olema ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel samuti helkur, mis tohib olla kas kollane või valge.
Samuti nõuab seadus jalgratta ja pisimopeedi puhul pimedal ajal või halva nähtavusega ees valget ja taga punast tuld. Kui praegu võib punast tagatuld asendada helkur, siis kahe kuu pärast peab pimedas sõites rattal taga punane tuli põlema.
“Lisanõue on, et jalgrattal peavad olema helkurid ees ja taga, olenemata sellest, kas kasutatakse tulesid,” selgitas Mets. “Selliselt välistatakse olukord, kus halva nähtavuse puhul tulede rikke korral ei ole jalgratas kaasliiklejatele nähtav. Punane tuli vähendab ratturile otsasõidu ohtu.”
Helkuri või punase tulega peab olema varustatud ratastoolgi.
Jalgrattatulesid müüvad rattaärid. Tuled töötavad patareidega ja leiab nii tavalise pirni kui LED-tuledega variante. Tulesid valides tasub uurida nende tööaega, sest siin on suured erinevused: paarikümnest tunnist mitmesajani.
Rattatuled saab panna põlema või vilkuma. Vilkudes peab patarei kauem vastu ja rattur on autojuhtidele kergemini märgatav, selgitas Pärnu Hawaii Expressi müüja Viiu Juurik.
“Ehkki kohustuslik on praegu esimene tuli, siis tihti ostetakse alustuseks hoopis tagumine tuli,” lausus Juurik. “Rattur ise näeb teed, aga ta ei näe seda, kes tagant tuleb ja seepärast enda kaitsmiseks punane tuli ostetaksegi.”
Kuidas osta helkurit
Liiklusseadus ütleb, et helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimedal ajal sellelt vahendilt valgusallikale tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 ja kaugtulede valgusvihus 300 meetrit.
Seega ei pea jalakäijad end ilmtingimata jõulupuu kombel rippuvate kulinatega varustama. Niisama hästi sobivad käise ümber seatavad helkurpaelad või rõivastele õmmeldud helkurribad. Tõsi, kui tavalisi helkureid ja helkurveste kontrollib tarbijakaitseamet, siis kangapoodides müüdavaid helkurpaelu ja -kleebiseid testitud ei ole.
Tegelikult tasub pisikese elupäästja ostmisel hoolikas olla, sest kehva kvaliteediga helkurid pole meie poelettidel harv nähtus. Tarbijakaitseamet on tänavu jalakäijahelkureid kontrollinud 137 korral ja rikkumisi avastati 20, teatas ameti pressiesindaja Kadri Kauksi.
Helkurit valides peab Kauksi jutu järgi kõigepealt vaatama, kas see on nõuetekohaselt märgistatud. Kui seda pole tehtud, oleks targem valida see, millel korrektne märgistus. Helkuril olgu peegeldavat pinda vähemalt 15 ruutsentimeetrit ühe külje kohta, sellel olev pilt ei tohi olla liialt suur ja värvuselt võiks eelistada heledamaid.
Üsna pea läheb lahti suurem helkurvestide ostmine, sest uuest aastast peab autojuhtidel pimedal ajal sõitma minnes see kaasas olema.
Veste leiab tanklatest, auto- ja kodutarvete poodidest. Jälle tasub ostes märgistust uurida, sest tarbijakaitsjad on tänavu vestidegi puhul rikkumisi avastanud.
Märgistus
Jalakäijahelkurite märgistusel peab olema:
tootenimetus,
andmed tootja kohta,
CE-vastavusmärgis kas tootel või pakendil,
viide standardile EN 13356:2001,
eestikeelne kasutusjuhend teksti või pildina.
Argielus kasutatavatel helkurvestidel peab olema:
tootenimetus,
andmed tootja kohta,
CE-vastavusmärgis,
viide standardile EN 1150:1999,
eestikeelne kasutusjuhend, suurus- ja hooldustähistus.
Andmed: tarbijakaitseamet