Juhtkiri: Eksamid ja kuristik

Niinimetatud elluastujad ehk abituriendid, kes läinud kevadel riigieksameid tegid, on nüüdseks nii-öelda ellu astunud ja kunagistest eksamitest on neile jäänud vaid mälestus, olgu hea või halb. Koolielu käib seevastu edasi ja alles eile jõudsid avalikkuse ette käesoleva aasta riigieksamite tulemused maakondade ja koolide arvestuses.

19. korda aset leidnud riigieksamitel pidid gümnaasiumilõpetajad sooritama eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami ning sellise varasematest aastatest jäigema korra järgi toimusid riigieksamid teist korda. Lühidalt kokku võttes peaksidki keeleoskus ja võimekus matemaatikas andma piisava pildi sellest, kas õppurile on õpitust kasu olnud, kas õpetajad on head tööd teinud, kas iga kool üksikuna võttes õigustab ennast ja kas Eesti haridussüsteem tervikuna töötab nii, nagu peab.

Kui riigieksamite tänavusi tulemusi vaadata ja neid eelmise aasta omadega võrrelda, on muutused õigupoolest väiksed. Sihtasutuse Innove teatel on eesti keele eksami keskmine tulemus võrreldav eelmiste aastate omaga ja samuti on stabiilne püsinud eesti keele teise keelena riigieksami keskmine tulemus. Kitsama matemaatika eksami tulemus on veidi tõusnud ja laiema oma veidi langenud, aga selle põhjustas see, et rohkem valiti just laiema matemaatika eksamit. Võõrkeeleeksami tulemused kõiguvad veidi rohkem, aga mitte palju.