Vahetusõpetaja Austriast jagas maiustusi ja köögitarkusi

Nina Sagmeister. Foto: Erakogu

Alanud õppeaasta on olnud Pärnu Ülejõe gümnaasiumis väga külalisrohke, meid on tuldud külastama nii Hispaaniast, Itaaliast, Hollandist, Rumeeniast, Türgist kui Austriast. Ka meie saime üllatuse osaliseks, kui saksa keele klassi sisenedes leidsime eest kena noore naise. Peagi selgus, et tegu on meie asendusõpetajaga.

Nina Sagmeister on pärit Austriast, ta oli võimalust kasutanud ja Eestisse tulnud. Tema tempokas saksakeelne kõne pani alguses küll ehmatama, kuid osutus väga lihtsasti arusaadavaks, lihtsamaks, kui oskasime oodata. Selles tunnis ei olnud midagi, mis oleks meile mõistetamatuks jäänud. Kuigi vahepeal tuli appi võtta inglise keel, saime õpetajast siiski üllatavalt hästi aru.

Nina tutvustas meile oma kodumaad. Ta lasi meil oma maa linnade nimesid hääldada ja see ei kukkunudki väga kohutavalt välja. Iga õige vastuse eest jagas Nina meile maiustusi, mida ta oli Austriast kaasa võtnud – midagi vahvlitaolist ja väga maitsvat. Kellele ei meeldiks keset koolipäeva tunnis iga lihtsa vastuse eest midagi magusat saada.

See saksa keele tund ei jäänud meil temaga viimaseks kohtumiseks. Juba järgmises tunnis andis meie õpetaja Ave meile toiduainete nimekirjad ja teavitas, et järgmise saksa keele tunni ajal küpsetame koos Ninaga, valmistame midagi austriapärast.

Kõigepealt jagati meid kolme gruppi ja iga grupp pidi midagi tegema. Kaks gruppi tegi õunastruudlit ja üks tegi ka midagi õunast – mis selle toidu nimi oli, ei jäänud meelde, aga see viis keele alla.

Pean mainima, et kõige rohkem tegi kokanduse tunnis ära Nina. Ta jälgis kõike, küll segas ühes kausis aineid ja lisas teise maitseaineid ning ergutas: “Schneller, schneller!” Samal ajal jäi ta täiesti rahulikuks.

Söögid valmis, saime üheskoos lauda istuda ja sööma hakata. Toit nägi välja isuäratav ja sööma asudes ei pidanud me pettuma. Olime hästi hakkama saanud ja oma saavutuse üle õnnelikud.

Kui Nina oli meie kõikvõimalikele küsimustele vastused andnud, lõbustasime meie teda lauludega nii eesti kui saksa keeles. See ilmselt meeldis talle kõige rohkem. Küsimusele, kust me neid laule teame, oli ilmselge vastus, et meie õpetaja on teinud head tööd.

Meil oli väga lõbus. Ei pannud tähelegi, et kogu selle aja rääkisime vaid saksa keeles ja oh imet, midagi ei jäänud tegemata. Selline kogumus kulus meile kindlasti ära, sest peale keelekogemuse saime eemale igavast argipäevast.