Õpilasfirma – väljakutse noortele

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Kui 2009. aasta sügisel teatas meie majandusõpetaja, et on aeg hakata tegelema õpilasfirmaga, ei teadnud keegi, kuidas see välja näeb. Jagasime 27 õpilasega klassi kahte firmasse, meie grupi suurus oli kolmteist liiget.

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Ülejõe gümnaasiumi õpilasfirma AstuIstu õpilasfirmade laadal.

FOTO: Erakogu

Esimene takistus, millest üle pidime saama, oli toote väljamõtlemine. Ideid oli, kuid ükski ei tundunud sobiv.

Järjekordsel majandustunnil, kuhu läksime jälle ideeta ja asi tundus lootusetu, sai kõik selgeks. Mõte hakata tegema kokkupandavaid toole oli olnud õhus ennegi, kuid siis tekkis selge ettekujutus, mida täpselt müüma hakkaksime. Firma nimi tuli kui muuseas, kui klassivend lausus naljaga, et toolidega sobib hästi istu ja astu. Haarasime mõttest ja firma nimeks sai AstuIstu.

Esimese laada toimumisaeg oli juba kätte jõudmas, kuid meil polnud valmis veel ühtki toodet. Ise puidust toole kokku klopsima me ei kippunud.

Ühel päeval firma tegevdirektoriga mööda poode käies avastasime ideaalselt sobiva toolitooriku. Nägime vaimusilmas, kuidas me neid ümber teeme ja täiustame.

Keset poodi tooli istumistugevust proovides nägime korraga toote kohal silti “Lillepotialus”! Müüjatel võis olla vahva vaadata, kuidas kaks tüdrukut lillepotialuste peal istuda proovivad. Punastasime, aga ostsime potialuse ära.

Toote valmimiseks tuli lasta tooli toorikusse kõvasti kruve, kasutada salvrätitehnikat ja lakkida tool ilmastikukindla lakiga. Tõestasime, et tüdrukud saavad akutrelli kasutamisega hakkama, kuid õnneks oli meil firmas poisse, kes asja kiirelt ja korralikult ära tegid.

Tuli ette, et tooteid pidime valmistama kellegi juures kodus. Mitu korda juhtusime tegema neid meie tegevdirektori juures, kes elab üksi kahetoalises korteris. Pärast neljateistkümne tooli lakkimist väikses ruumis tundsime, et peas pole enam kõik päris selge.

Esimene laat, kus osalesime, toimus Pärnu Kaubamajakas ning seda korraldasid meie oma kooli õpilased. Päeva jooksul võis veenduda, et meie tool kannatab välja ka korpulentse täiskasvanu. Põhilised kliendid olid siiski lastega pered. Ka edasised käimised laatadel möödusid edukalt ja enamik meie firma liikmetest sai müügimehe kogemuse.

Tegelemine õpilasfirmaga on huvitav, uudne ja kogemusterikas. See nõuab aega ja pühendumist. Tuleb olla valmis sellekski, et hilistel õhtutundidel oma tooteid valmistada ja uneaja arvelt aruandeid kirjutada, kuid asi on seda väärt. Tulevikus, kui luua päris oma firma, tuleb samuti kogu oma energia panna selle toimimisele. Õpilasfirma kaudu saime tuttavaks firma loomis- ja toimimisprotsessidega ning koostöökogemuse võrra rikkamaks.

Olime edukad ja täitsime oma ülesande. Uue väljakutsena on viis õpilast meie klassist võtnud ette korraldada sellel aastal Pärnus toimuv õpilasfirmade laat.

Tagasi üles