Halloween alustab aasta pimedaimat aega

Laste halloweeni ’iteemalisel peol võib valmistada naljakas-õudseid maske. Pildil tegid maske lapsed 2 Vaasi meisterdamistoas Maarja-Magdaleena gildis. Foto: Urmas Luik

Halloween’i tähistatakse ööl vastu 1. novembrit. See vana rituaal juhatab paljudes kultuurides sisse pimeda hingedeaja, kus inimesed mõtlevad tavalisest rohkem elu kaduvusele ja lahkunud esivanematele.

Halloween’i traditsioon pärineb keltide samhain’i festivalist ja kristlaste kõikide pühakute päevast.

Muistsed keldid uskusid, et samhain tähistab suve lõppu, aasta pimedama poole algust, kui nii head kui halvad vaimud pääsevad kergesti elavate maailma. Sõbralike esivanemate vaimud olid sellal kodudes oodatud, kurje vaime peletati koledaid maske ja kostüüme kandes. Samhain oli toiduvaru salvedesse paigutamise ja koduloomade veristamise aeg.

Sõna halloween on pärit 16. sajandist ning tähistab šoti varianti väljendist all-hallows-even ehk kõikide pühakute õhtu.

Tänu iiri sisserändajatele hakati halloween’i tähistama Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja mujal maailmas.

Tähtpäev tähendab Põhja-Ameerika lastele eeskätt võimalust santida, nagu Eestis teevad mardi- ja kadrisandid. Kostüümides ja grimeeritult käiakse ukselt uksele ning küsimuse “Trick or treat?” ehk “Komm või pomm?” peale pakub pererahvas komminorijatele maiustusi.

Kuigi eestlased tähistavad sügise algust pigem mõtlikult ja vaikselt endasse vaadates, süütavad küünla hingedepäeval, korraldatakse Eestiski halloween’ipidusid. Kahte tähtpäeva ei peaks teineteisele vastandama ja kui kodus-koolis-lasteaias just sellisel ajal pidu või sünnipäev tulemas, võib seda võtta kui väikest vaheldust algavale pimeduse ajale.

Tondid tuppa, kõrvits õue

Halloween’i stiilis pidu plaanides on tähtis osa ruumide dekoreerimisel. Kes kõrvitsalaternaga jännata ei viitsi, valmistagu lihtsaid küünlalaternaid klaaspurkidele mustast kartongist nägusid kleepides.

Väga lihtsaid kummitusi saab valmistada tavalisest valgest paberist, kleepides figuure akendele või riputades lakke. Mustast paberist sünnivad väikesed sõbralikud ämblikud, kes niidi otsas laes õõtsuvad, riiulitel ja toanurkades varitsevad. Musta-valgega loob kontrasti kõrvitsaoranþ. Paberkõrvitsaid võib samuti kleepida akendele või sättida lauakaunistusteks.

Peolised saavad ühiselt valmistada papptaldrikutest maske, mida vähese vaevaga annab kujundada just nii ilusaks või hirmuäratavaks, kui lapsele meeldib.

Toitude puhul laske fantaasial lennata: mustad kakaomuffinid või šokolaadikattega küpsised, glasuurist ämblikuvõrk peal, mustikakissell või bool, kus ujuvad ussikujulised kummikommid …

Kiiksuga mängud

Ameerika mandri traditsiooniliseks halloween’imänguks loetakse veekausist suu abil õunte õngitsemist. Lihtsam variant on korraldada tavalisi seltskonnamänge mingi tontliku kiiksuga.

Näiteks võib mängida “Aliast”, kus tuleb kujutada kummitus Casperit või Draculat. Kui on kasutada kostüüme ja rekvisiite, saab suuremate lastega etendada pantomiimi mingist tuntud muinasjutust või filmist.

Ülemeelikud jõnglased saavad palju nalja kõige koledama näomoonutuse ja kõige nunnuma näo võistlusel.