/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/10/29/457283t1h7ff8.jpg)
Pärnu linna piirist üle sõitev Tammiste aiandi lõpp-peatusega buss pöörab tagasiteeks ringi külapoe juures. Väljast üsna kitsas tunduv hoone on seest ootamatult avar ja pakub esmapilgul tüüpilist maapoe sortimenti: igapäevasest leivast-saiast-piimast reklaamitud koeratoiduni.
“Olen abikaasaga siin kaks aastat poodi pidanud, oleme selle Eesti ajal siin kolmandad poeomanikud,” räägib müüja Aadu Kiisk, kui on järjekordsele ostjale kauba kokku arvestanud.
Ruff A.R-i nime all püüavad poeomanikud linna külje all ja suurpoodide kõrval ellu jääda Kodupoodide ketis.
“Liitusime eestimaise Kodupoodide ketiga, selles on juba 32 erakauplust, et pakkuda inimestele kodu lähedal mõistlike hindadega toidu- ja esmatarbekaupa,” seletab Aadu Kiisk ja hakkab teenindama järgmist ostjat.
Kiiskavpuhta klaasiga leti all lihatoodete rivis jäävad silma sildid “Läti jahimehe vorst”, “Läti suitsusardell” ja nii edasi.
Kiindumust lõunanaabrite toodetud kaubasse põhjendab poeomanik sellega, et see on odavam Eesti tootjate omast ja seda saab tellida otse, vahendajateta. Turumajandus ja vajadus oma ettevõtmisega kodukohas ellu jääda on sundinud eelistama eestimaise asemel ostja rahakotile väiksema laksu andva kauba tootjat.