Sauga abivallavanem Harri Aas laotab oma töölauale lahti plaani ja näitab, kust kuhu Tammiste läheb, mismoodi Pärnu jõgi seda küla kaunistab ning kuidas riigimets linnale roheliste kopsudena puhast õhku annab.
Abivallavanem vaatab küla plaani pealt
“Tammiste küla on linnapiirilt vaadates endine tiheasustusala suvilate poolel, ehitatud ilma kanalisatsioonita või kohaliku kanalisatsiooniga,” klammerdub kõneleja pilk valla plaani. “Nüüd, Sindi-Sauga ühisprojektiga, saavad vanad aianduskooperatiividki vee- ja kanalisatsiooni.”
Ehitusbuumi ajal näppasid kinnisvaraarendajad ligemale 1100 hektari suurusest Tammistest endale magusamad tükid, kasutusest välja jäänud põllumaad ja kergitasid sinna uuselamurajoonid, mida rahvasuu karbiküladeks kutsub.
Linna külje alla elamise pingutanud pered kasvatasid Tammiste elanike arvu 1200ni, kuigi pool neist väldib sissekirjutuse järgi maksumaksjana jätkuvalt asukohavalla tulubaasi suurendamist.
“Mulle ei meeldi see väljend “põlluküla”,” ütleb abivallavanem. “Palju neid põlde järele jäänud on, kui majandite kaotamise ajal jagati mehhanismid laiali, igal mehel oli traktor õues ja sinna see jäi? Meil on valla peale jäänud neli arvestatavat tegijat, nii et kuhu neid maju siis ehitada?”
Aas nendib rõõmuga, et suure sotsiaalse nõudlusega Tammiste lasteaed on niisama hästi kui valmis. Aga uuselurajoon vajab kooli ja kaubanduskeskustki, mille tarvis on vald üldplaneeringuga jätnud Saialille rajooni platsi.