Tammiste küla päris nime mõisalt ja hargnes põlistaludest

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnust Rakvere poole sõitjale paistab kurakätt Saialille elurajoon.
Pärnust Rakvere poole sõitjale paistab kurakätt Saialille elurajoon. Foto: Urmas Luik

Pärnu piirinaaber Tammiste küla sai oma nime mõisalt, hargnes põlistaludest ning hajub oma 1200 elanikuga pilgule haaramatult riigimetsa ja jõe vahele.

Tammistet teatakse 186 meetri kõrguse telemasti ja ülemöödunud sajandil ehitatud mõisa härrastemajas ennast sisse seadnud, Pärnu linnale kuuluva hooldekodu järgi. Aga tähelepanuväärne on siinne väärtuslik metsamaastikki, mis kasvab Pärnu jõe kaldani ja on läbi lõigatud sälkorgudega. Riigimetsa varju jääb üks esimesi siitkandi talusid – Markna, kus pererahvas on lehma- ja põllupidamise vahetanud moodsa suuna, puhkajatele mõnusa olemise pakkumise vastu. Neist on saanud eraettevõtjad turismimajanduse alal.

Tõmbasid liisku

Sauga valla kümne küla hulgas on Tammiste üks suuremaid ja kiiremini arenenuid, sest ehitusbuumi ajal täienes siinne asum mitme elurajooni võrra. Saialille ja Aasametsa, Randivälja ja Uuemetsa, sekka vanemaid rajatisi, mis hurtsikutest villadeni annavad läbilõike arhitektide mõttelennust vastavalt tellija rahakotile. Olles võõra pilgu eest kas kõrge betoonaiaga varjatud või vastupidi, tänu silmatorkavalt heakorrastatud ümbrusele kõigile vaatamiseks avatud nagu aiakujundusajakirja pilt.

Põnev vaheldus on leida riigimetsa varjust põline talukoht, mis on nagu tükike reservaati tiheasustusala piiril ja kuhu viib auklik, höövli järele karjuv kruusatee. Aga see 800 meetrit autolaiust rada ei kuulu talule, sestap soovitab pererahvas kasutada paremat, kuigi pikemat mustkattega teed läbi areneva uusasumi.

“See on meie elutöö, põlvkondade viisi rajatud talukoht,” ütleb Markna talu vanaperenaine Elvi Aren ja räägib loo, kuidas tema vaarisa siia, Pärnu jõe maalilisele kaldale liivasussi peale endale koha sai.

“See siin on olnud Tammiste mõisa metsavahi koht, aga metsavaht oli läinud mingil põhjusel mõisaga vastuollu ja lasti lahti ja koht jäi vabaks,” räägib Elvi suurte akendega elutoas, kus nurgas seisavad üksteise kõrval kollased kõrvitsad, oodates salatiks saamist.

Siis kutsunud Tammiste mõisnik von Seeberg külast enda juurde neli meest, kellel ei olnud endal talu, ja lasknud neil liisku tõmmata. “Minu vanavanaisa Karl Koch saigi liisutõmbamisega Markna koha endale ja see on läinud järglastelt järglastele.”

Nüüd on Markna neljanda põlve käes. Koha vanematelt üle võtnud Aire Pastarus on pööranud eelkäijate looma- ja põllupidamise aja sunnil sobivaks perede ja väikeste seltskondade majutamiseks, millest annab internetis ülevaate korralik koduleht nii eesti keeles kui võõrkeeltes.

Kala andis tulu

“See oli vaene koht, mille eest mõisale oli vaja veel renti maksta, kuldrublades,” jätkab Elvi Aren oma juttu. “Liivasuss on siin, viljakat maad on väga vähe, kuigi põldu oli viis hektarit. Aga minu vanavanaisa oli ettevõtlik ja töökas mees. Et pool Pärnu jõge, 12 hektarit, oli talu oma, siis selles ulatuses võis tema kelleltki luba küsimata kala püüda. Ta valmistas ise kõik kalapüügiriistad, nii et raha ei tulnud maast, vaid jõest. Sellega maksis ta renti, ehitas talumaja, lauda, neli küüni, keldri.”

Talu õues on omapärane, kahe välisuksega võlvkelder, ilmselt viis üks ustest moosiriiulite ja teine kartulisalveni.

Kui noored vanas majas remonti tegid, tuli selle põranda alt välja suitsutare ase kui side mitme põlve taguse möödanikuga.

Naudivad vaikust

Akendest paistavad vanade õunapuudega taluaed, kiik ja palkmaja, omaaegne ait, mis selle ehitaja järgi ongi ristitud Pauli aidaks ja seest kohandatud kõige nõudlikumale külastajale sobivaks öömajaks.

“See roheline on endine põllumaa,” viitab Elvi üle õla aknast õue.

“Turismi peale läksime väga lihtsalt, kui meile tuli uus Eesti, siis põllumajandusega ei olnud enam midagi teha, meie talu viis hektarit põldu oli läinud aianduskooperatiivide alla. Aga lehm oli meil veel kaua aega. Lapsed ikka ütlesid, et ema, lõpeta ära, lehm läheb meil kahjumiga, sest heinad pidime ostma.”

Tütar Aire lonksab kohvi ja poetab ema jutu vahele mõne harva sõna, ta on olnud rohkem kuulaja kui rääkija.

Võõrastele öömaja pakkuma hakkas Markna talu pererahvas sellepärast, et tahtis hoida traditsioonilist maaelulaadi.

“Noored tulid selle peale, et proovime alustuseks majutuse või turismiga,” kostab Elvi, kelle imestusel ei olnud piire, kui isegi Austraaliast tulnud koha üles leidsid.

Sestpeale on siin, keset loodust ja rahu peatunud mitmest riigist ja rahvusest külalisi, kellega, kui õpitud keeled enam ei aita, suhtleb pererahvas þestide ja miimika abil. Naeratus on mis tahes juhul abiks.

“Muutunud oludes on jäänud vähe neid, kes saavad töötada õpitud erialal, ka mina tegelen hoopis uue valdkonnaga,” tunnistab Aire ja ütleb, et neil on olnud ääretult kenad külalised, kellest mõni juba mitu suve nende pool, Tammiste mõisa omal ajal viimases talus peatunud.

“Kui ei oleks neid krimisaateid televiisoris, arvaks, et inimesed ongi kõik kenad,” poetab ema muhedalt tütre jutu vahele oma arvamuse ümbritsevast elust ja inimestest.

Veerand tunniga

Marknale on Pärnu südalinnast veerand tunni tee, seepärast ei olegi talupere turistidele teab mis magneteid välja mõelnud.

Kes tahab, saab jõe ääres olla ja ussikest leotada. Kes tahab, jalutab metsas või käib läbi riigimetsa majandamise keskuse rajatud ligi kolme kilomeetri pikkuse looduse õpperaja.

“Meie juures peatus pere Berliinist, seal on kolm ja pool miljonit elanikku, nad olid vaimustuses siinsest vaikusest, inimtühjusest ja sellest, kuidas ema kasvatab peenra peal tilli ja sibulat ja kurki ja tomatit,” seletab Aire, kes ettevõtjana on siinse turismiedenduse tugevaim õlg. Selline, mis ei lase käest vanavanavanaisa Karli liisuvõtmisega saadud ja pärandatud talukohta.


Tammiste küla

* Üks Sauga valla kümnest külast, ligikaudu 1200 elanikku. Pindala 1134,7 hektarit.
* Saanud nime Tammiste (saksa keeles Tammist) mõisa järgi, mis asutati 1560. aastatel.
* Mõisa võõrandamise ajal 1919. aastal oli selle omanik Josef Wulff, hoones paikneb Tammiste hooldekodu.
* Kaitse alla on võetud umbes 300 aasta vanune Tammiste peksumänd, mille külge pärimuse järgi seoti mõisas ihunuhtluse andmiseks pärisorjad.
* Riigimetsa majandamise keskus on Tammiste metsa rajanud 2,8 kilomeetri pikkuse loodusõpperaja ja varustanud selle teabetahvlitega.
* Pärnuga piirnevas külas toimub hoogne kinnisvaraarendus ja ehitus.
* Külas on pood ja tänavu ehitatud valla lasteaed Saialille elurajoonis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles