Linnaorkestri muusikute murekiri

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Pärnu Postimehe veebitoimetus avaldab Pärnu filharmoonia loal kirja, mille Pärnu linnaorkestri muusikud saatsid 22. oktoobril Pärnu linnajuhtidele.
 

Lp Pärnu linnapea hr Toomas Kivimägi!
Lp Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna juhataja hr Andrus Haugas!
Lp Pärnu linnavolikogu kultuurikomisjon!

Pärnu Linnaorkestri muusikutena oleme harjunud end väljendama läbi muusika, kuid viimase aja sündmused sunnivad meid harjumatu tegevuse, kirjutamise juurde. Ja seda ei sunni meid tegema mitte üldteada rahanappus Pärnu Filharmoonia eelarves ja linna pingeline majanduslik seis, vaid raadioeetris kõlanud ja internetiavarustes kõigile loetavana üles riputatud kallutatud arutelu Pärnu professionaalse muusikakultuuri üle.

Perekond Kallastud on 2008. aasta algusest süstemaatiliselt ja lausa imetletava järjekindlusega kasutanud iga võimalust, et levitada Pärnu Linnaorkestri ja Pärnu Filharmoonia kohta laimu, mida nad küll reeglina on ise nimetanud oma professionaalseks hinnanguks. Andrus Kallastu on üllitanud ka „Nelja muusiku arvamuse Pärnu Filharmoonia kohta“, mis sellesama filharmooniani jõudnult kannab küll paraku vaid tema isiklikku allkirja. Meie küsimus siinkohal on, kes või mis on andnud perekond Kallastule õiguse ja põhjuse pidada ennast Pärnu kultuurielu auks, südametunnistuseks ja professionaalsuse hindajaks? Ega ometi kultuuriosakond ja linnavalitsus ole neid sellisena võtma hakanud, selmet tugineda oma palgaliste spetsialistide arvamusele?

Orkestril on Andrus Kallastu kui heliloojaga olnud viimastel aastatel vaid üks kogemus (novembris 2008) ja tema kui dirigendiga jäävad meie kogemused eelmisesse sajandisse (1999).

Nüüdismuusika propageerijana peame Andrus Kallastu tegevusest kindlasti väga lugu ning soovime talle selles töös palju edu. Pärnu LO repertuaar aga peaks linnarahva huve ja kuulamisharjumusi arvestades kindlasti jääma maksimaalselt laiahaardeliseks. Nii kitsastesse rööbastesse, kus Kallastu omale nime teinud on, ei saa LO publikut kaotamata mitte mingil juhul pöörduda.

Tõsiasi, et Kallastud on pööraselt aktiivsed ja et nad on ka pärnakad, ei taga paraku ei nende hinnangute adekvaatsust ega töö kunstilist taset. Küll paistab levitatud demagoogilistest kirjadest ja avalikest esinemistest välja nende ambitsioon ehitada oma karjäär olgu või Pärnu Filharmoonia varemetele.

Raadioeetris kõlanud arutelul osalesid ka Pärnu Filharmoonia töötajad Lukas Groen ja Leonora Palu. Kumbagi neist ei olnud meist keegi ennast esindama palunud, nad esindasid iseennast ja oma arvamust. Leonora Palu on väga andekas flötist ja meil on hea meel, et saame koos temaga musitseerida. Lukas Groeni väga sobiv taust ja suurepärane haridus pääsevad LO produtsendi töös täielikult maksvusele kohe, kui ta on omandanud väga heal tasemel eesti keele. Mõlemad nimetatud on liitunud meie kollektiiviga alles aasta eest ja on eelnevalt elanud pikalt mujal, mistõttu ei oska me neile panna pahaks nende kohati ootamatuid väljaütlemisi, mis orkestris enamlevinud arvamustega ei haaku. Küll aga peame häirivalt tavatuks minna raadiosse rääkima oma kollektiivi väidetavatest probleemidest, milliseid n-ö koduseinte vahel kordagi jutuks võetud pole.

See on meie noorte kolleegide poolt seda häirivam, et Pärnu linnaorkester on läbi aegade torganud kõigi teiste vabariigi kollektiivide seas silma erakordselt hea sisekliima ja sõbraliku õhkkonna poolest. Seda on aastate vältel kinnitanud enamik meiega koos töötanud kolleegidest. On ilmselge, et suure palganumbri pärast Pärnu linnaorkestris ei mängita. Alates Jüri Alperteni asumisest peadirigendi kohale algas orkestri professionaalne tegevus ja areng. Me ei saa kuidagi nõustuda väitega, et oleme mandunud ja meie mängutase käib alla. Loomulikult oleksime rõõmsad, kui kontserdid toimuksid sagedamini, palk oleks suurem ja linn tagaks töövahendite (pillid) olemasolu või kompenseerimise, kuid anname endale aru, et see probleem on tingitud alarahastusest, mitte halvast töökorraldusest, nagu perekond Kallastu väidab. Meie orkestri areng on olnud alates 1994. aastast märgatav, tekkinud on orkestri- ja koosmängu kogemus, see on väärtus, mis ei tule üleöö, vaid aastatega.

Ka külalisdirigendid on alati eriliselt rõhutanud väga head tööõhkkonda, mis aitab muusikaelamusel sageli isegi paremini sündida, kui teeb seda ülim virtuoossus. Maailmakuulus helilooja Arvo Pärt ütles oma autorikontserdi lõppedes Pärnu linnaorkestri esituse kohta: „Ma olen väga õnnelik, ma ei ole kaua aega niisugust muusikalist elamust saanud! See on suur sündmus minu elus, aitäh! Mitte alati ei tule selline tulemus ja atmosfäär. Ma ei ole 40 aastat Pärnus käinud ja tasus oodata. Teil on nii ilus kontserdimaja, see on täitsa ime. Ja teate - see orkester!!!“ (AK uudised 23.09.2007) Või teine ere näide – Olari Elts, täna pea kõigi maailma suurte orkestrite ette oodatud eesti dirigent, oli Pärnu linnaorkestriga esitatud Schumanni „Kevadsümfooniaga“ tunduvalt rahulolevam kui varem sama teost ERSO ees juhatades. Mis muidugi ei tähenda, et meie orkester oleks ERSO-st parem, kuid ilmselt mõneski mõttes paindlikum ja dirigenditundlikum. Jääb iga otsustaja otsustada, kas ta usub Pärti, Eltsi ja paljusid teisi kuulsaid ja vähem kuulsaid soliste-dirigente või Kallastute väidet, et orkester on viimased 10 aastat vaid mandunud.

Raadiosaate protokollist jäi kõlama ka absurdne etteheide, et Pärnu muusikud on passiivsed ja ei taotle KULKA-lt raha. Pelgalt fondidest raha taotlemise sagedus ei ole kuidagi see näitaja, mille alusel hinnata muusikute aktiivsust. Kui rääkida kitsamalt vaid LO muusikutest, siis paljud meist on lisaks orkestritööle (tihti kahes kollektiivis) ja õpetamisele ka aktiivsed kammermuusikud. Nii Pärnu Filharmoonia kui ka muusikud ise on korduvalt ja edukalt taotlenud Pärnu LO orkestrantidele KULKA-st sihtstipendiume erinevate koosseisudega kammerkontsertideks. Seega Kallastu väide, nagu läheks Pärnust KULKA-sse taotlusi vaid kolmelt isikult, on järjekordne mõttetus.

Linnaorkestri muusikud loodavad südamest, et omale väga kitsas muusikavaldkonnas nime teinud Andrus Kallastu leiab kunagi kusagil ka väärilist rakendust.

Loodame, et meie mulje, nagu oleks Kallastute tohutu aktiivsus negatiivsete hinnangute jagamisel muutumas linnale olulisemaks oma palgaliste professionaalide igapäevasest tööst, on ekslik.
Loodame, et täna ainult eelarve dikteeritud valikud, mis ilmselgelt on kahjustamas orkestri seni ühtlast arengukõverat, saavad lähiajal taas võimaluse asenduda kunstilistest kaalutlustest lähtuvate valikutega.

Pärnu linnaorkestri muusikud:
Edmunds Altmanis, Arvi Sommer, Kaur Kuurme, Aivo Luhaoja, Anu Mänd, Olav Kund, Irina Matveus, Anne Kann, Jüri Alperten, Heli Sommer, Anna Šulitšenko, Jan Pentšuk, Kristjan Saar, Tatjana Günter, Pirgit Rea, Allan Mänd, Tarmo Velmet, Margus Allmann, Kristiina Birk, Anneliis Lindre, Tiit Pärtna, Irina Aitai, Marina Peleševa, Maire Varma, Karl Vakker, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu, Mait Milli
Pärnus 22. oktoobril 2010. aastal