Kas Barack Obama mihklipäev?

USA president Barack Obama on lühikese ajaga kaotanud suurema osa kunagisest megapopulaarsusest. Presidendi arvates ei saada tema headest plaanidest aru. Foto: Reuters

Ameerika Ühendriikides eile toimunud kongressi vahevalimiste tulemused näitavad täna, kui suurte kaotustega peab leppima president Barack Obama.

2009. aasta jaanuaris ametisse astunud Obama sisenes Valgesse Majja taevasse ulatuva toetusega. Tal oli massiivne tugi kongressi esindajatekojas, kus demokraate oli 255, vabariiklasi 178, ja senatis, kus 60 demokraadist senaatori vastu oli 40 vabariiklast.

Viimatised avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et vaid 46 protsenti ameeriklasi kiidab heaks presidendi tegevuse, 48 protsenti on riigipeas pettunud. Kuidas siis nii?

GOP võidab

Asjatundjate arvates teeb Grand Old Party (GOP) tasa oma mäekõrguse kaotuse 2008. aastal. Vabariiklaste kätte läheb enamus esindajatekojas ning vähe jääb puudu enamusest senatis. Vahevalimistel on kaubaks kõik 435 kohta esindajatekojas, 37 kohta 100 senaatori omast ning 37 kuberneriametit 50st.

Obama poliitika on viinud vabariiklaste ridadesse (esimest korda pärast 2004. aastat) sõltumatud ja kolledžiharidusega valijad.

Obama toetajate seast on välja jäänud entusiasmi kaotanud afroameeriklased ja noored latiinovalijad.

President George W. Bushi nõunik ja asepersonaliülem Karl Rove kirjutas Briti The Timesis, et tsentristina kandideerinud Obama on Ameerikat juhtinud poliitilise spektri vasakpoolelt, lubanud liiga palju ja teinud vähe.

Kandidaat Obama lubas riigieelarve puudujääki rida-realt vähendada, president Obama suurendas võimuloleku 20 esimese kuuga puudujääki rohkem kui Bush kaheksa aastaga.

Obama tervishoiureform polnud populaarne juba siis, kui see käivitati. Paljud valijad on leidnud tee ülikonservatiivsesse vabakaubandusvastasesse liikumisse Tea Party, sest neile ei meeldinud raskustesse sattunud autotootjate miljarditega poputamine ega seegi, et eluasemelaenu tasuvate ameeriklaste maksurahaga toetati neid, kes olid ennast lõhki laenanud.

Obama väidab, et tema poliitika, millega on elavdatud majandust ning rahandust ja reformitud tervishoidu, on hakanud USAd madalseisust aeglaselt välja tooma. Ta hoiatas üleeile, et majanduskriisi põhjustasid vabariiklased, kelle võimule naastes jõuaksid sünged päevad taas kätte.

Obama on öelnud, et pool kaheksast miljonist kadunud töökohast oli läinud enne, kui tema ametivande andis. Aga see ei lohuta. Obama on kurtnud kehva suhtluse üle, kuid mida enam ta räägib oma ettepanekutest, seda kehvemini need vastu võetakse.

52 protsenti ameeriklasi arvab majandusportaali Bloomberg küsitluse järgi, et Obama on makse tõstnud. Tegelikult kärbiti keskklassi makse 240 miljardit dollarit ja aastas alla 150 000 dollari teenivatele peredele mõeldud programm kergendas maksukoormat 116 miljardi võrra.

61 protsenti usub, et majandus on languses. Tegelikult lõppes 18 kuud kestnud langus juunis 2009, ainult selle tagajärgedega võitlemine kestab aastaid.

Samuti on kongressile saadetud raportis teatatud, et pankadele antud kõik 245 miljardit dollarit on tagasi saadud ja isegi 16 miljardit kasumit teenitud.

Mis juhtub edasi?

Vabariiklaste võit vahevalimistel teeks lõpu Obama liberaalsetele püüdlustele. Esindajatekojast ei läheks läbi ükski presidendi eelnõu. Nutune on olukord senatis, sest 24 demokraadist senaatorit ootavad valimised 2012. aastal ning neile sobiks taandumine Obama plaanidest.

Vabariiklased saavad takistada presidendi kulutusteprogrammi ning pitsitada igal moel tervishoiureformi. Presidendil jääb üle kasutada oma vetoõigust.

Mõne kuuga on Barack Obama kukkunud taevasest kõrgusest maale. Vahevalimiste tulemus on hinnang tema senisele poliitikale. Harva on USA president suutnud oma partei maine nii madalale viia.

Kas Obama arvab, et tal on väljavaateid 2012. aasta valimistel? Vaid siis, kui ta suudab oma valijaid veenda, et presidendivõim on kindel ja suuteline pakkuma pikaajalist toimekat juhtimist, mida ameeriklased vajavad kriisist kosumiseks.