Paljud puud ja põõsad tahavad talveks katet: ühed külma eest varjuks, teised näriliste eest kaitseks. Praegune aeg on taimede katmiseks liialt varane, kuid sobib ettevalmistuste tegemiseks.
Taimed talveks sooja
4. november 2010, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea talvekate kaitseb nii külma, näriliste kui ereda kevadpäikese eest. Läbi aegade on aiapidajad taimi katnud kuuseokstega, aga aiandusäridest leiab laia valiku kattekangeid ja puutüvede ümber pandavaid kaitsmeid.
Kindlasti vajavad meie kliimas sooja katet eksootilised külmaõrnad taimed. Pakase eest kaitsmiseks sobib neile sättida kuuseoksi. Samuti võib osta talvekanga, kuid tuleb arvestada, et pole hea, kui kangas otse taimele toetub. Nii tasubki sügisel aegsasti ümber külmahella taime meisterdada rest või sättida mõni post, millele siis pakase eel lihtne kangas paika sättida.
“Kui väljas on miinus 10-15, ei juhtu isegi külmaõrnade taimedega veel midagi hullu,” sõnas Neeva aiandi juhataja Tamara Mesila. “Kangas tuleb taimedele tõmmata alles siis, kui ilmajaam paarikümmet miinuskraadi lubab.”
Kuuseoksad võib juba nüüd ümber taimede sättida. Aga tasub teada, et eri liiki kuuskedele ei tohi kuuseoksi panna, sest nii võib haigusi aias levitada. Mändidele, nulgudele ja ülejäänud okaspuudele sobivad kuuseoksad aga hästi.
Kel maja ümber kasvamas noor elupuuhekk, võib sügisel maasse torgata vaiad, millele jaanuaris hea varjutuskangas puude kaitseks peale panna.
Viljapuud
Viljapuude tüved oleks samuti mõistlik talve eel sisse mässida. Seda mitte niipalju külma kartuses kui näriliste eemalehoidmiseks. Aiandusärides müüakse plastist ja metallist kaitsmeid, mida vähese vaevaga annab ümber puutüve kerida. Need kaitsevad nii näriliste kui kahjurputukate eest, samuti intensiivse kevadpäikese korral.
Ümber tüve seotud kuuseoksad aitavad puukoort näksida armastavaid jäneseid-kitsi eemale peletada.
“Paksu lume all liikuvatele hiirtele meeldib väga noorte õuna- ja kirsipuude koore kallal maiustada,” nentis Mesila.
Et viljapuid ja roose hiirte eest kaitsta, võib võtta peenikese toru, kuhu kass ei mahu, panna sellesse mürki ja siis puu juurde sättida. Otstesse tasub panna kuuseoksi, et lumi sisse ei pressiks.
“Hiir tuleb puu juurde süüa otsima, saab torust oma portsu kätte ja jätab puu rahule,” selgitas Mesila. “Hiirte vastu aitab seegi, kui talvel puude ümber lumi kinni pressida.”
Samal ajal ei tohi hiirte kartuses põõsaste-puude alla põhku soojustuseks panna, kuna see meelitaks närilised kohale.
Kui aga puukoor siiski näritud, tasub kiiresti peale määrida pookevaha ja kinni teipida. Kui vähemalt kolmandik koore ringist alles, on lootust, et puu ellu jääb.
Kui õunapuud on meie kliimas suhteliselt külmakindlad, siis murel, aprikoos ja virsik võivad külmemal talvel kahjustatud saada. Neil puudel, aga ka külmaõrnadel ploomisortidel tasub tüved alt kinni katta ja juurte peale mulda kuhjata.
Hästi sobib kompostmuld. Kui pakane juhtub puu ära võtma, võivad mulla alt, pookekohast ülevalt uued oksad kasvama hakata.
Roosid
Kui enamik pargiroose on külmakindlad või taastuvad pärast pakase näpistust kergesti ega vaja talvekatet, siis peenraroosid tuleb kindlasti katta. Siiski ei tohi katmisega mingil juhul kiirustada, sest kui soe kate vara peale saab, võivad roosid ära haududa.
Sügisel tuleb peenraroosi oksad tagasi lõigata umbes paarikümne sentimeetri peale, alumised lehed okstelt noppida ja vaadata, ega põõsa alla vanu lehti talveks jää.
Põõsaalune tuleb kindlasti mullata, juure ümber sobib raputada kuiva turvast või kompostmulda, aga aitab ka peenramulla kuhjamine. Roosipõõsa pookekoht peab pinnasega kaetud olema.
Alles siis, kui ilmajaam lubab umbes kümmet miinuskraadi, tasub roosidele kate peale sättida, sobib näiteks talvekangas, eterniidiplaat või tõrvapapp, mille alla võib kuhjata tamme, sireli või kirsilehti. Kate peaks vihma kinni pidama, kuid kindlasti tuleb jätta õhuavad, et roosid ummuksisse ei jääks.
Roniroosid on enamasti vähem külmahellad. Nende oksad tuleb vastu maad painutada, kuid soovitavalt mitte otse vastu mulda, ja kuuseokste või turbaga katta.
Ka mõni õues kasvatamiseks sobiv viinapuusort on sedavõrd külmakindel, et neid pole tarvis talveks eriliselt sisse mässida. Tuntuim selline sort on lätlaste aretatud “Zilga”, mis kannatab 35kraadist pakast.
“Meil siin aiandis kasvab “Zilga”, mida talveks kinni ei kata, pisut muldame ainult. Nii saame klientidele näidata, et see sort on tõesti külmakindel,” rääkis Mesila.
Küll vajab “Zilga” katet kevadel, kui pungad puhkemas ja öökülm tulemas. November on paslik aeg viinapuud tagasi lõigata ja mullata. Külmaõrnematel sortidel võiks oksad maha painutada ja need turba, puulehtede või kuuseokstega katta. Viinapuudegi puhul peab jälgima, et õhk pääseks katte all liikuma.
Kui pakane juhtub tulema musta maa peale, võivad maasikad kahjustatud saada. Selle vältimiseks on hea varuda katmiseks kuuseoksi või talvekatteriiet.
Tihti on inimesed hädas: kust kuuseoksi võtta? Helistage RMK telefonil ja uurige, kust oksi murda tohib.