/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/11/04/460289t1h1854.jpg)
Eile pärastlõunal kogunes Audru sillale kenake hulk rahvast ja asjamehi, kelle suust kuuldus kiidusõnu 100 aasta järel esimest korda põhjalikult remonditud rajatise kohta.
Uuendatud Audru sild paneb vaimustuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Siin on kõnnitee, vana sillaga ei anna võrreldagi,” rääkis kohalik Arseni Kungla. “Mina olin postiljon, vana silla ajal oli riskantne siit rattaga üle tulla. Nüüd on ruumi, saab kõrvalt mööda ja pimedal ajal on kõik valge.”
Mehe jutu järgi on aga harjumuse jõud nii suur, et pärast mitu kuud kestnud remonti liiklusele taas avatud sillast ülesõidul ootas üks ta sugulasi nagu varem Pärnu-poolses otsas, kuni vastutulev auto üle 43meetrise silla jõuab.
Lääne regionaalse maanteeameti tellimusel restaureeritud ja remonditud raudkivisammastele ehitatud sild üle Audru jõe ei ole enam pudelikael, sõidutee on seitsme meetri võrra laiemaks ehitatud ja liiklus kahesuunaline.
Peatöövõtja 8,3 miljoni kroonisel objektil oli AS Teede REV-2 Ehitus, mille juhataja Priit Rand koos Pärnu maavanema Andres Metsoja, Audru vallavolikogu esimehe Siim Suursilla ja tellija esindaja Ervin Heinaga mõni minut pärast kella 13 rajatisel sümboolse, rahvusvärvides lindi läbi lõikas.
Seejärel üllatas Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik kahte esimest ülesõitjat kingituse, Eesti maanteemuuseumi aastaraamatuga, mille avalehele oli lisatud foto Eesti esimesest ja ühest vanemast raudbetoonsillast ning kirjutatud piduliku ürituse kuupäev.
Pärnu poolt lähenes tumesinine Volkswagen, Lihula suunast sama värvi Ford. Mõlema auto juhi nägu väljendas peatamise järel siirast üllatust.
Esimest korda avati Audru sild liiklusele 24. juulil 1910, seda oli ehitatud sama aasta märtsist Liivi- ja Eestimaa maakultuuribüroo tellimusel ja selle ühingu vapp kaunistab betoonsilla keskmist sammast, mis nüüd on valgustatud.
“See sild on nagu 100aastane arhitektuurimälestis, siit ei pea mööda sõitma, siin võib peatuda,” ütles Raadik lühikeses kõnes ja kinnitas, et teemeestena tahetakse olla kultuuri edendajad ja säilitajad.
“Loodame, et riigihange ei ole siia vajutanud oma pitserit ja see sild kestab remondita järgmised 100 aastat vähemalt,” märkis maavanem, kelle sõnutsi on kauniks kujundatud ümbrusega sild osa Audru valla infrastruktuurist, mille eest tuleb hoolitseda.
Lääne regionaalne maanteeamet väärtustas tänukirjaga peatöövõtjat AS Teede REV-2 Ehitust ja projekteerijat ning insenerijärelevalvet teinud Valeri Volkovit.