Suhkur teeb pööraseks

Suhkur, nisujahu ja piim tekitavad sageli vaevusi, sõnas toitumisnõustaja Madleen Simson. Foto: PP

Kas teadsite, et limonaadi joomine ei lase lastel uinuda ja nohuga pole hea piima juua ega palavikuga mett süüa?

“Suhkur muudab lapsed pööraseks,” nendib Pärnu Tervistavas Stuudios autistlike ja hüperaktiivse käitumisega lastega tegelev toitumisnõustaja Madleen Simson.

Kui laps loomult rahmeldis, annab limonaad sellele kraade juurde. “Limonaad sisaldab peale suhkru fosfaate, mis viivad organismist välja kaltsiumi ja magneesiumi, aga need on närvisüsteemi tasakaalustavad ained,” selgitab Simson. Nii võibki põhjuseks, miks laps ei taha magama jääda, olla joodud limonaad.

Tõsi, iga inimene on erinev ja nii mõjuvad täiesti tavalised toidud igaühele isemoodi. Näiteks palju kiidetud piimajoomine annab mõnikord tervisele raske löögi.

Kui inimesel on tihti seedehäired ning pärast sööki tunne, et kõht on punnis ja seest käärib, võib Simsoni sõnutsi kahtlustada mõne toiduaine talumatust. Seda, mida vältida tasub, saab kindlaks teha toidutalumatuse testiga.

Alustuseks võib katsetada kolme valge reeglit, jättes ära valge suhkru, nisujahu ja rõõsa lehmapiima. Need on toiduained, mille suhtes eestlastel esineb kõige sagedamini toidutalumatust ja Tervistava Stuudio praktika näitab, et kui inimesed need oma toidulaualt välja jätavad, läheb paljudel enesetunne märksa paremaks.

Neile, kes pelgavad, et luud, juuksed ja küüned regulaarse piimajoomiseta nõrgaks jäävad, olgu rahustustuseks öeldud, et mitmes toiduaines on kaltsiumi piimast oluliselt rohkem, näiteks seesamiseemnetes ja toores peakapsas.

Lastele mahetooted

Võimalusel soovitab Simson pakkuda lastele väetisteta kasvatatud mahetooteid. “Jah, väidetakse, et pole tõestust, et need paremad on, kuid arvan, et kohalikud ökotooted on ikkagi puhtamad kui Hollandist toodud aedviljad,” sõnab ta. “Mahetooted on kallimad ja tervele perele ehk ei jõua neist süüa teha, kuid pere pisematele võiks esimesed püreed just nendest teha.”

Samuti tasuks piima- ja teraviljatooted mahetoodete seast valida. Kes sööb palju kartulit, võiks sellegi maheda valida, aga apelsin või banaan, mida harva süüakse, las olla tavapoest ostetu.

Kindlasti soovitab Simson toidulaual piirata maiustuste kogust. “Kui laps on harjunud, et maiustuseks on pähklid, kuivatatud puuviljad, rosinad ja mesi, harjubki ta nendega ega vaja kommi,” usub ta. “Valge suhkur on kõikidest mineraalainetst nii puhastatud, et sinna pole enam midagi tervisele kasulikku jäänud. See on keemiline aine, mis tekitab sõltuvust.”

Suhkrut annab asendada meega, kes selle suhtes allergiline, kasutagu looduslikke siirupeid (riisi-, vahtra-, agaavisiirup). “Kui laps muutub suhkrut tarbides hüperaktiivseks, võib ta toite-jooke magustada fruktoosiga,” märgib Simson. “Tableti kujul olevad suhkruasendajad pole närvisüsteemile head.”

Haige ei pea sööma

Kindlasti tasub piimast loobuda, kui nohu kallal, sest piim on lima tekitav toiduaine. Heaks nohurohuks nimetab Simson hoopis puhkust, paastu ja sidruniteed.

Mesi on igati kiiduväärt haiguste ennetamisel, aga tõbisena seda võtta ei tohiks, kuna mees olevad süsivesikud soodustavad bakterite paljunemist. Haiguse ajal on hea aedviljapuljong. Või üldse mitte süüa. “Haiget sööma sundida ei tohi!” rõhutab Simson.

Kui pärida immuunsussüsteemi tugevdajate kohta, siis ühte, kõigile sobivat taime toitumisnõustaja esile ei too. Iga asi avaldab eri toimet: ühele mõjub küüslauk, teisele päevakübar. Ent kindel on see, et saiakesed, koogid ja kommid pärsivad immuunsust.