Lapsed sunnivad mahetoidule mõtlema

Liisa Jõgisalu mahepood on Pärnus ainuke koht, kust saab ökomärgiga puu- ja juurvilju ning liha. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal elav kolme tütre ema Katrin Schneider ütleb, et võimalusel eelistab ta valida mahetoidu. “Arvan, et see on meie kehale parem,” leiab ta.

Schneider usub, et suuresti mõjutab inimese tervist see, mida vanemad on talle lapseeas süüa pakkunud. Temalegi andis tõuke tervislikke toite eelistada laste sünd. Praegu kasvatab naine võimalikult palju aedvilju-marju oma aias või korjab loodusest.

Maitsemeel teravamaks

Schneider sõnutsi on maitsemeelele hästi mõjunud, et juba aastaid pole ta kasutanud valget suhkrut. Selle asemel leevendavad magusaisu mesi ja indiaani-suhkur. Samuti pole ta aastaid kokkamisel tarvitanud valget soola. “Arvan, et tegelikult saan seda eri toiduainetega ikka,” nendib ta.

Just soola ja suhkru koguse vähendamisega soovitabki Schneider alustada, kui soov oma toidulaud senisest tervislikumaks muuta. Maitsemeel muutub teravamaks ega vajagi suuri koguseid. Muutusest annab märku, et nüüd piisab naisel magusaisu rahuldamiseks väikesest koogitükist. “Meie peres on juba nii, et keedame toidu soolata ja siis igaüks maitsestab oma soovi järgi,” lisab ta.

Schneider räägib, et pisitasa on ta toidulaud muutunud üha lihtsamaks, nii tundub organismile rohkem istuvat. Näiteks soovitab ta putru keeta ühte sorti helvestest, soovitavalt täisteralistest. Kookides asendab ta nisujahu speltajahuga ja kvaliteetõlile kulutatud raha pole sugugi maha visatud. Laste magusaisu leevendavad tema kogemuse põhjal nii idandatud herned kui porgandikangid, mida sobib pakkuda peolaualgi: kaovad sealt kiiremini kui tort.

Samm-sammult

Tüüpiline mahetoiduga alustaja on noor ema. “Kui laps sünnib, hakkad maailma teise pilguga vaatama, ja kui on aeg rinnapiimal olnud lapsele lisatoitu pakkuda, ei tõuse käsi kuidagi väetiste peal kasvatatud kartulit püreestama,” räägib kolmandat last ootav Liisa Jõgisalu. Et tema lähiringis oli kahel lapsel tõsine tervisemure, hakati muu hulgas otsima abi ökomärki kandvatest toitudest. Mahetoit andis silmanähtavalt häid tulemusi ja nii päädis üha kasvav huvi tänavu kevadel oma mahepoe avamisega.

Nüüd Pärnus Mahe Margi nimelist poodi pidav Jõgisalu räägib, et tihti astuvad inimesed sisse kui muuseumi. Valik on lai: puhastusvahenditest pulgakommide ja maheveinini. Isegi mahejäätist leiab.

“Sel suvel astus üks proua uksest sisse ja hakkas nutma,” meenutab Jõgisalu. “Ta ütles, et pole juba 20 aastat jäätist söönud ja nüüd on hetk, kui õues on 35kraadine palavus ja tema saab jäätist süüa. Tal oligi nii laktoosi- kui gluteenitalumatus.”

Jõgisalugi on seda meelt, et esimesed asjad, millest mahetoidule üleminekul loobuda, on valge jahu, suhkur ja sool. Kõigile neile leiab mahetoodete seast asendajaid.

Tervislik pannkook

Pärnu ökoinimeste seas on popim “valge magusa surma” asendaja indiaanisuhkur – pruuni jahu meenutav pulber, millel karamelline maitse. Soola asemel kasutatakse palju kõrge rauasisalduse tõttu roosat Himaalaja soola.

Nisupüüli asemel teeb Jõgisalu oma lastele pannkooke spelta-nisupüülist. “Tegin alguses täisteranisujahust, aga need tulid teralised ja põhimõtteliselt vilistati välja,” räägib ta. “Kui teen speltanisust, ökomunadest ja -piimast pannkooke, on mu süda rahul, et saan lapsele midagi kasulikku pakkuda, ja neile maitseb.”

Hommikuputrudest on pere lemmikuks saanud magusa maitsega speltanisuhelvestest tehtu. Isegi mannapuder võib olla kasulik, kui keeta see speltamannast.

Kõht kiiremini täis

“Jah, esmapilgul on mahetoit tõesti kallis,” tunnistab Jõgisalu. “Aga pärast apteegist ravimeid ja vitamiine osta on ka kallis.”

Klientidelt kuuldu põhjal räägib Jõgisalu, et praktikas ei kao raha tervislikult toitudes oluliselt rohkem, sest sellest saab inimene toitained kiiremini kätte ja söögiisu väheneb. Organism ei nõua enam lisa, kuna tal on kõik vajalik olemas. “Pealegi ei teki mahedat toitu süües sõltuvusefekti, mida tekitab paljudes tavalistes toiduainetes sisalduv maitsetugevdaja,” seletab Jõgisalu.