Jüri Pihel: Märg mets ja tuul hajutavad digipilti

Jüri Pihel. Foto: PP

Intervjuu annab digilevile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel.

Juulis läks Eesti üle digitaalsele televisioonile. Kui suvekuudel sai enamik tavaantenniga telerit vaatavatest inimestest oma pildikastile digiboksi abil korraliku pildi ette, siis sügisel kipub paljudel pilt aeg-ajalt hanguma.

Miks on mitmes paigas digipilt kehvemaks läinud?

Probleemil võib olla mitu põhjust. Kui puud lähevad kevadel lehte, siis üldjuhul hajub pilt rohkem ja paljastuvad antennisüsteemi nõrkused. Sama efekt ilmneb sügisel, kui lehed lähevad kollaseks, vihm teeb puud märjaks ja puhub tugev tuul. Vihmast läikivate lehtedega mets hajutab tugevalt signaali ning nõrgem antenn ei saa hakkama.

Olukorra parandamine ei pruugi olla keeruline. Võib-olla on antenn amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Kui antenni ühendused on viletsalt tehtud, siis sügiseste vihmade aegu koguneb neisse niiskus, lausa vett. Seepärast tasub probleemse telepildi korral kindlasti ühendused üle vaadata ja jälgida, et neisse vett ei koguneks.

Loomulikult on oluline antenni korralik kinnitamine ja suunamine, et see sügistuulte käes ei loperdaks.

Kui lehtede tuleku ja mineku aegu kipub telepilt viletsamaks minema, tasub kaaluda antennivõimendi soetamist. Selle abil saab pildi oluliselt paremaks.

Kui sügisilmad mõjutavad digipildi kvaliteeti, kas talvelgi on omad ohud?

Kui on kvaliteetne antennisüsteem, ei mõjuta pildi kvaliteeti ükski aastaaeg.

Sügistormid toovad voolukatkestusi, pärast mida peab mõne digiboksi uuesti seadistama. See on väga tülikas.

Kvaliteetne, töökorras digiboks hoiab oma seaded mälus alles isegi siis, kui on väga pikalt vooluvõrgust välja lülitatud. Kui pärast voolukatkestust seaded säilinud ei ole, peab pöörduma remontija poole.

Mis probleemide üle inimesed nelja kuu jooksul kurtnud on?

Kui veel augusti algul jõudis meieni kümme küsimust-kurtmist päevas, siis praegu üks nädalas. Inimeste kaebusi menetleb tehnilise järelevalve amet. Juulis võttis amet menetlusse 30 kaebust, millest vaid kolmel juhul avastati nõrk signaal, selle probleemiga polekski inimene ise midagi peale saanud hakata. Ülejäänud põhjused olid kas rikkis või valesti seatud antenn või digiboksi viga.

Praegu tuleb neli-viis kaebust kuus. Võib-olla on mõni televaataja leppinud, et digilevi puhul ongi telepilt kehv. See on täiesti ebamõistlik suhtumine. Üldjuhul lahendab selle mure antennisüsteemi kordategemine.

Veel on probleemide põhjuseks olnud digiboks, millel pole digilevi märki. Algul see justkui töötab korralikult, kuid siis selgub, et osa Eestis testimata bokse ei tunne ära laiekraanipilti ja neil kaob pilt eest, kui algab saade, mida edastatakse laiekraanresolutsiooniga. Samuti võib osa pildist ekraani serva taha kaduda.

Sellise boksi puhul on inimesel õigus minna tagasi müügikohta ja nõuda Eesti levivõrgus mittetöötava boksi probleemile lahendust.

Kui palju on Eestis peresid, kes digiboksi puudusel ei näe telepilti?

Enne digilevile minekut ei olnud Eestis töötavat vastuvõtuseadet 2,5 protsendil peredest. Põhiliselt seepärast, et nad polnud telerivaatamisest huvitatud. Kolmandas kvartalis tehtud uuring näitas, et töötava vastuvõtuseadmeta peresid oli neli protsenti. Soomes oli telerit mittevaatavaid peresid enne digilevile minekut neli protsenti ja pärast kaheksa.

Muide, tänavune uuring näitab, et Eesti on Euroopas enim telerit vaatav riik.