Laarmann soovitab Raeküla ranna kaitseks muuli ehitada

Aktiivne linnavolinik Eino-Jüri Laarmann. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann soovitab Raeküla supelranna säilitamiseks 100-150 meetri pikkuse muuli ehitada, et merevesi liiva ära ei viiks.

Raeküla ranna olukord oli kõneks MTÜ Selts Raeküla koosolekul. “Osalejad, kes on põlised Raeküla elanikud, on märganud liivase rannaala tunduvat vähenemist ja seda, et liivakiht on varasemast õhem. Ka parimate suveilmadega on liiv niiske, puudub ülemine kuiva liiva kiht. Liivad on merevee poolt minema kantud,” kirjeldas Laarmann volikogu eelnõu seletuskirjas ranna seisu.

Selts tegi Laarmannile kui volikogu liikmele ülesandeks esitada volikogule eelnõu “Ülesande andmine Pärnu linnavalitsusele”. Seda Laarmann tegigi, eelnõu on arutlusel 18. novembril toimuval linnavolikogu istungil.

Rannatee tolmuvabaks

Peale muuli, mis korjaks liiva ja oleks kasuks kohalikele rannakaluritele, tahaks Laarmann ligi poole kilomeetri pikkuse randa viiva tee tolmuvabaks muuta. “Teel võiks olla viie meetri laiune tolmuvaba kate, kus oleks eraldusjoonega kahe meetri laiune jalgtee. Jalgtee võib ka eraldi kergteena teha,” kirjutas Laarmann eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu teeb linnavalitsusele ülesandeks korraldada Raeküla supelranna eskiisprojekti koostamine koos keskkonnamõjude uuringute teostamisega ja arvestada projekti maksumus 2011. aasta eelarvesse.

Linnavalitsuse esitatud 2011. aasta eelarve projektis Raeküla muuli ega tolmuvaba rannateed ette nähtud ei ole. “Kui kaalukausil on mõni kesklinna tänav või Raeküla randa autoga sõitmine, siis mina eelistan kesklinna. Pealegi pole ma kindel, kas kaitsealal tohib randa autoga sõita, ega poolda seda,” ütles abilinnapea Romek Kosenkranius.

20,5 miljonit rannaala korrastamiseks

Kosenkranius rääkis, et Laarmanni pakutud muuli ja tolmuvaba autotee ehitamise aluseks peab olema detailplaneering. Selleks, et riik rannapromenaadi lõpust linnapiirini jäävast rannaalast enamiku munitsipaalmaaks nõustuks andma ja ranna kordategemiseks Euroopa Liidu raha kaasata, taotlevad linnavalitsus ja keskkonnaamet LIFE+ Nature programmist 20,5 miljonit krooni.

Projektiga soovitakse avada Pärnu rannaniidu looduskaitseala pärnakatele ja linnakülalistele nii, et ei kahjustataks kaitseväärtusi. Selleks tahetakse sonne taastada, roogu niita, võsa raiuda, kõnni- ja sõiduteid rajada, vaatetorne ehitada. Üks osa kavandatavast õpperajast on varem kavandatud kergliiklustee rannapromenaadilt Papiniidu tänava pikenduseni.

Kosenkranius avaldas lootust, et rannaniitu õnnestub korda tegema hakata juba järgmisel aastal ja roostunud rannaäär saab uue näo.