Sindis tegutsev AS Pajo trükikoda on oma tegevusaja jooksul kasvanud väikesest fototöökojast tõsiselt võetavaks eksportööriks. Perefirma on investeerinud julgelt, vajadusel laenugi võtnud. Välisturgudele sai hoolega vaatama hakata pärast seda, kui 2012 osteti KredExi tehnoloogialaenu toel ligemale kaks miljonit eurot maksnud ülimoodne trükimasin. KredExi abil kaeti pangalaenu omaosalus. Kasvas nii toodang kui eksport ja lisandus töökohti.
Pajo trükikoja sünnilugu ulatub kahe aastakümne taha. 1993. aastal asutati Foto Pärnu, mis, nagu nimi vihjab, tegeles fototeenuste pakkumisega. Klientide soovidele vastu tulles lisandus tööde nimekirja peagi trükkimine. Oli näha, et trükiteenusel on tulevikku ning 1997. aastal alustas Pärnus Lille tänaval tööd kujundusbüroo Kaks & Pool.
Peatselt osteti Rakverest ühevärviline A4 trükimasin ning ettevõtte peamiseks tegevuseks kujunes reklaamide ettevalmistamine ja trükkimine. Pärnus ja selle lähikonnas kogus ettevõte kiiresti tuntust, selle maine oli hea ning peagi leidsid siinse trükikoja üles kliendid kõikjalt Eestist.
Alates aastatuhande vahetusest on järjest enam täidetud välismaiste klientide tellimusi. Määrav arenguhüpe sai teoks siis, kui ettevõtte üks omanikest, Ain Pajo, müüs 2004. aastal talle kuulunud Pärnu Vana turu uue hoone ja otsustas investeerida trükikoja edendamisse 16 miljonit krooni. Osteti neljavärvi trükimasin ja vahetati välja kogu senine tehnoloogia. Trükitavad reklaammaterjalid jõudsid kvaliteedilt uuele tasemele, siin valmisid visiitkaardid, etiketid, kalendrid, plakatid jpm. Umbkaudu kümme protsenti toodangust läks piiri taha. Tollal umbes kolmekümne töötajaga trükikoja käive kosus kaheteistkümnele miljonile kroonile.
2006. aastast tegutsetakse AS Pajo trükikoja nime all. Paljudele saatuslikuks saanud 2007–2008 majanduskriis mängis järjest jõudu kogunud firmale kätte võimaluse osta 2009. aastal EASi toel ühe Tallinna pankrotistunud trükiettevõtte võlgade katteks juba panga valdusse läinud uued seadmed – täielik komplekt moodsaid trüki- ja järeltöötlusseadmeid.
Aga nüüd oli vaja ka uusi ruume. Valik langes Sindis asuvale trükitehnikale sobivale avarale ja uuele hoonele, kus olid olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid. Hoone osteti, seadmetesse ja hoonesse investeeriti 38 miljonit krooni. Tehniline uuendus avas võimaluse trükkida klientidele laias variatsioonis tooteid B3-formaadist kuni B1-formaadini. 2009. aasta novembri esimeses pooles aset leidnud trükikoja
pidulikul avamisel ütles Ain Pajo ajakirjandusele, et ettevõte panustab järjest enam Euroopa Liidu turule ja tänu sellele kasvab pidevalt ettevõtte toodangu mahtki.
Tootmisvõimaluste ja -võimsuste laiendamisega kindlustati
enda võimekust edukalt konkureerida nii kodu- kui eksporditurgudel. Pakutavad teenused muutusid kiiremaks, soodsamaks ja kvaliteetsemaks, lisandus rida uusi tooteid, nagu ravimite ja toiduainete pakendid, kaupluste reklaam- ja müügitoetusmaterjalid, kataloogide, raamatute ja ajakirjade köitmise uus tehnoloogia. Eelkõige tänu PUR-lahendusele tagas uus tehnoloogia köidete eriti suure vastupidavuse ja raamatute puhul tekkis köitmiseks senisest oluliselt soodsam alternatiiv. Digitaalne kvaliteedikontroll kindlustas toodete vastavuse ka kõige nõudlikumate klientide nõudmistele.
Järgmine oluline investeering tehti juba kolm aastat hiljem. KredExi väljastatud tehnoloogialaenu abil uuendati taas oma seadmeparki, eesmärgiks ikka tootmisvõimsuse ja ekspordivõime suurendamine. Osteti Koenig & Baueri moodsaim offsettrükimasin, mille abil sai trükimahtu lausa kahekordistada.
Ettevõtte tegevjuhi Karmen Vesselovi sõnul tegi AS Pajo trükikoda just selle investeeringuga läbimurde välisturgudele jõudmisel: “Varasemate võimsustega tootes jäid kogused ikkagi liiga väikesteks, et katta transpordikulusid. Nüüd on kogused nii suured, et logistikale kulub lõpphinnast väike osa. KredExi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi abil 2012. aastal võetud laen õigustas end igati.”
Trükikoja edukust kinnitavad käibenumbridki: 2009 – 1,91 miljonit, 2010 – 3 miljonit, 2011– 3,4 miljonit ja 2014 juba 4,96 miljonit eurot. Töötajate arv on ettevõttes samuti vaikselt, aga pidevalt kasvanud: kui 2006 oli neid 30, siis praegu 45. Ollakse Sindi linna suuruselt teine tööandja ning 2011. aastal tunnustas Sindi linn AS Pajot linna parima ettevõtte tiitliga.
Kõige rohkem viiakse trükikoja toodangut Soome, järgnevad Rootsi, Norra seejärel väikese
vahega Taani, kõige kaugem sihtriik on praegu Šveits. Väga kaugele pole trükitöösturitel
mõtet vaadata, siis peaksid tiraažid olema tohutud. Vesselovi kinnitusel otsib ettevõte aktiivselt uusi kliente praegugi. Näiteks osaletakse EASi projektis “Ekspordibuldooser”, mille eesmärk ongi leida projektis osalevatele firmadele uusi kliente.
Konkurentsi ja turuseisu kohta ütleb tegevjuht, et Eesti siseturg on hetkel enam-vähem paigas: ”Trükituru võib jagada kolmeks: kõigepealt väikesed trükikojad, kes teevad visiitkaarte, kutseid ja teisi väiksemaid koguseid eeldavaid tooteid; skaala teises otsas on suured, kes trükivad ajalehti ja ajakirju, ning keskele mahume kenasti meie, kellel on parasjagu võimsust ja paindlikkust.”
Nii pakubki AS Pajo trükikoda kõike, mida paberile trükkida saab, reklaamlehtedest liimköites raamatuteni. Välisturgudel edukas olemine tähendab situatsiooni adekvaatset hindamist ja muutustele reageerimist. Eesti senine põhiline eelis, odavus, hakkab kaduma. “Kuna kogu Soome majandusel on raske aeg, on sealsed trükikojad sunnitud hindu langetama ja püüavad isegi hinnaga eestlasi lüüa,” ütleb Vesselov. Kui hinnatase hakkab ühtlustuma, peab rõhuma kvaliteedile. Näiteks hindavad paljud kliendid väga kõrgelt Pajo trükikoja liimköitemasinat, mis teeb nii tugeva köite, et kui püüda seda rebida, läheb katki paber, mitte köide.
“Kui vanasti tähendas kvaliteet seda, et pilt ei ole väga udune, siis tänapäeval on üliselge pilt iseenesestmõistetav. Hindamiskriteeriumiks on pigem tarnekindlus, et klient saab kokkulepitud koguse kokkulepitud kuupäeval kindlalt kätte,” kirjeldab Vesselov trükitööstuses toimuvaid protsesse.
Kindlustunnet annavad ettevõttele paljude ettevõtetega sõlmitud pikaajalised lepingud, mis tagavad üksteisemõistmise ja soovitud tulemuste kiire ning kvaliteetse saavutamise.
Tulevikuplaanidest rääkides ütleb tegevjuht, et hetkel mõeldakse uue tarkvara peale, mis aitaks tööd senisest veel paremini planeerida ja prognoosida toodangu valmimist enam mitte tundide, vaid minutite täpsusega. Samuti tahetakse laiendada oma põhitegevust ehk avardada pehme kaanega raamatu trükivõimalusi, trükkida õpikuid senisest veel paremini. See eeldab praeguse nelja värviga trükimasina veelgi modernsema vastu välja vahetamist.
Ja selles, et paberkandjad ei kao erinevalt ennustatust
niipea, on ta 100 protsenti veendunud: ”On seda, mis kaob, aga midagi tuleb selleski vallas alati asemele. Viimasel ajal on väga populaarseks muutunud näiteks lastele mõeldud värvimisraamatud, õpikuid tellitakse väga palju. Digiraamatud võivad küll olla, aga paberkandjad ei kao kuhugi.”
Kommentaar
KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver:
KredEx väljastas AS Pajole tehnoloogialaenu, mille abil soetas ettevõte endale moodsa trükimasina.
Eesti ettevõtete probleemid laenu või liisingu taotlemisel on eelkõige ebapiisav omafinantseering, küllaldase tagatise puudumine ja väike omakapital.
KredExi tehnoloogialaenu saavad ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtted kasutada panga või liisingufirma nõutava omafinantseeringu katmiseks.
Tänu tehnoloogialaenule suurenevad ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse, see tõstab eks-portijate konkurentsivõimet ja aitab seeläbi kaasa Eesti majanduse elavnemisele.