Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2820984t1h0fbb.jpg)
/nginx/o/2010/11/09/463691t1hdcfe.jpg)
Kahjuks ei ole ma nii suur nõukogude filmikunsti nautleja kui Pärnu linnavolikogu liige Jaanus Ots, mistõttu jätan kõrvale mahlakad võrdlused kinolinalt, mis Otsa kirjutises olid poliitikule omaselt vürtsitatud emotsioonide ja sarkasmiga. Kuna linnavoliniku vaade parkimisteemale mõjub siiski tendentslikuna, on mõistlik, kui siinkohal teda veidi parandan.
EuroPark pole kohustusi täitnud
Sissejuhatavalt viitab Ots tõesele faktile, et OÜ EuroPark Estonia peab lepingu järgi garanteerima iga aasta Pärnu linnakassasse kindla summa laekumise. Ajavahemikul 1.05.2008 - 30.04.2009 oli see summa 3,6 miljonit, 2009.-2010. aasta samal perioodil juba 3,7 miljonit ja järgneval perioodil 3,8 miljonit krooni.
Nimetatud rahasumma maksmine tuleb parkimiskorraldajal garanteerida igal juhul, hoolimata sellest, kas parkimistasudelt on teenitud aastaga viis miljonit või viis krooni. Vajadusel kohustab leping parkimiskorraldajat kas või peale maksma, et kohustust linna ees täita. Lepingu makse arvestamise periood on aprillist järgmise aasta aprillini. Mitte kalendriaasta nagu tavaks.
Paraku ei ole EuroPark Estonia lepingus ettenähtud kohustust korrektselt täitnud kaks viimast aastat. Tänavu augustis esitas Pärnu linn parkimist korraldavale firmale nõude tasuda eelmise perioodi eest (aprill 2009 kuni aprill 2010) vahesumma, mis tekkis tollel perioodil EuroPark Estonia tasutud ja lepingus ettenähtud garanteeritud summa vahest. Summa suurus on 1,19 miljonit krooni.
EuroPark Estonia on üritanud vältida lepingutasu maksmist kahel põhjusel: esimene põhjus olevat see, et eelmine (Mart Viisitamme juhitud) linnavalitsus pole neilt kunagi lepinguga ettenähtud garanteeritud summat nõudnud ja leppinud just sellises suuruses summaga, mille maksmist on pidanud EuroPark “mõistlikuks” maksta.
Teiseks väidavad EuroPark Estonia esindajad, et nad ei soovi tasuda garanteeritud tasu perioodi eest 30.04.2009 - 1.05.2010, kuna Pärnu linn on muutnud parkimiskorraldust.
Samal ajal unustavad parkimisfirma esindajad, et Pärnu linna parkimiskorraldust muutis Pärnu linnavolikogu alates 1.06.2010. Seega saaksid nad sellisel alusel 2009/2010. aasta eest allahindlust nõuda teoreetiliselt alles järgmisel kevadel, kui üldse!
Pärnu linna ja parkimisfirma vahel sõlmitud lepingus on must valgel kirjas, et linnal on täielik õigus muuta parkimiskorraldust oma haldusterritooriumil, sealhulgas parkimistasu suurust, parkimisala ja -aega. Minu teada pole keegi seda õigust tühistanud, kui just vahepeal ei ole sõlmitud mõnda lepingu salajast lisa.
Muide, sama lepingupunkti alusel muutis Pärnu linnas parkimiskorda korduvalt eelmine linnavalitsus ja seda ei saa kuidagi nimetada lepingu ühepoolseks muutmiseks. Seega on Ots oma murega kultuuri rahastamise pärast parkimistasude eest hiljaks jäänud vähemalt aasta. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Tasulist parkimist võiks vähendada
Minu selge seisukoht on, et EuroPark Estonia peab kas oma kohustust linna ees täitma või loobuma lepingust, kui ta seda täita ei jõua. Lepingu lõpetamisel ükskõik millistel põhjustel kaasneb parkimiskorraldajal kohustus tasuda Pärnu linnale miljon krooni.
Kindlasti ei ole linnavalitsusel kavas kinkida EuroPark Estoniale seda raha, mis lepingu järgi kuulub Pärnule. 2010. aasta (mitte 2011. aasta eelarve eelnõus, nagu Ots ekslikult arvab) lisaeelarve esimesel lugemisel oli tõesti arvestatud, et parkimistasu laekub tänavu 1,5 miljonit krooni vähem. Seda kartuses, et parkimist korraldavalt firmalt raha saamine jääb venima.
Olen Otsaga sama meelt: pigem jäägu nõue lepingupartneri vastu üles kui seda lisaeelarvega kärpida. Seetõttu on 2010. aasta lisaeelarve teisel lugemisel vastav parandus sees ja eelarve eelnõus on arvestatud nõudega tasuda lepingust tulenev garanteeritud summa. Nõude kättesaamine ei ole linnale loomulikult lihtne.
Mõne kodaniku kurvastuseks meenutan, et parkimistasu kehtestamise eesmärk ei saa seisneda linnakassa täitmises. Tasulise parkimiskorra eesmärk on tasakaalustatud parkimiskorraldus linnas ehk parkimistasu peab küsima vaid siis ja seal, kus autosid kipub üleliia tihedalt parkima. Või kui on soov tekitada olukord, et parkimiskohtadel toimuks mingigi rotatsioon.
Koalitsioonileppesse on kirjutatud eesmärk kaotada 2011. aastal tasuline parkimine, säilitades parkimistasu vaid suvisel ajal kesklinnas ja ranna rajoonis. See on mõistlik mõte. Järgmine leping parkimiskorraldajaga peaks need seisukohad kindlasti fikseerima.