Martin Laine: Kantseliit – ametniku märg unenägu

Martin Laine. Foto: PP

“Vähemuse diskursus seondub orgaaniliselt rahvusriigi paradigmaga,” loen ma Sirbist ja teesklen intellektuaalsust või lihtsas eesti keeles arukust.

Kantseliit – ametniku keel – on justkui kilp, mille taha peita puuduv sisu. See on puhas demagoogia. Keelereostus eksitab ja tekitab segadust põhjuseta.

Kantseliit on õigekeelsussõnaraamatu järgi silmatorkavalt paberlik, (negatiivses mõttes) kantseleilik keelepruuk. Kantseliitlik stiil on keerukas, ebamäärane, mitmeti ja raskesti mõistetav keelekasutus. Isegi sõnaraamat iseloomustab seda värdkeelsust igati halvana, kuid iga päev kohtan seda ikkagi häirivalt palju.