Kas hooletus või üle jõu käivad kohustused?

Ranno Künnap. Foto: PP

Viimasel ajal on nagu muu seas räägitud AS Taastusravikeskus Estonia osa – Valge maja müügist. Teema, mis leidis pikemat käsitlust Pärnu linnavolikogu viimasel istungil, on sedavõrd terav, et väärib senisest kordi rohkem tähelepanu.

Praegu juhib nii volikogu kui taastusravikeskust Estonia sama inimene, Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas linnavolikogu liikmeks valitud Cardo Remmel.

Siinkohal tuletangi meelde Pärnu linna põhimäärust, mille 2. paragrahv määrab, et Pärnu on oma tegevuses linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtuv ning parema elukeskkonna loomise nimel tegutsev kuurortlinn.

Rõhutan: kuurortlinn. Selle sätte valguses polegi vahest imelik, kui Estonia juhataja toolil istub ühtlasi volikogu esimees.

Põhimäärus paneb ülesandeid

Kuid sedasama linna põhimäärust edasi lugedes jõuame peagi volikogu esimehe tööülesannete juurde, mis omakorda hakkavad tekitama küsimusi.

17. paragrahv sätestab volikogu esimehe tööülesanded, mille loetelu vaadates saab aru, et esimehel pole pelgalt esindusfunktsioon. Istungid, eestseisuse koosolekud, töö volikogu fraktsioonide ettepanekutega, volikogu istungite ettevalmistamine – põhimääruses kokku 11 punkti.

Eraõigusliku juriidilise isiku juhataja kohustused on seadusandja lahti kirjutanud Eesti Vabariigi äriseadustikus.

Nimelt: juhataja esindab ja juhib aktsiaseltsi, teavitab kord nelja kuu jooksul nõukogu aktsiaseltsi majandusliku olukorra suhtes, raamatupidamise korraldamisest rääkimata.

Eriti tähtsaks pean juhataja kohustust teavitada nõukogu kohe, kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb või tekib muid asjaolusid, mis oluliselt mõjutavad aktsiaseltsi tegevust.

Loomulikult on aktsiaseltsi juhatajal teisigi ülesandeid, mida summeerides mõistab iga inimene: sellist vastutusrikast koormat saab hoolikalt kanda vaid AS Taastusravikeskus Estoniale keskenduv inimene.

Eeltoodut lugedes võib hakata – ja üldse mitte meelevaldselt – oletama, miks on nüüd, kui valimistest on möödunud juba pikk aeg, leidnud opositsioon volikogu töös puudusi, mis tekkinud tähelepanematusest. Kuid see ongi volikogus opositsiooni ülesanne ja edaspidigi juhime neile kindlasti kolleegide tähelepanu.

Tulevik võib kätte maksta

Keerulisem olukord valitseb seevastu taastusravikeskuse Estonia juhtimises. Süvenedes linnale kuuluva raviasutuse 2010. aasta majandustegevuse aruannetesse, võib juba praegu öelda, et Estonia lõpetab aasta väga väikese kasumi või – mis veel hullem – kahjumiga.

Nüüd kerkibki küsimus: miks on tarvis võõrandada Valge maja, jupitades sellega toimiv taastusravikeskus, alandades ühtlasi Estonia tervikhinda? Tulevikus võib see valusalt kätte maksta.

Küsimusi on tegelikult rohkem. Miks ei pööratud veel enne Sõpruse müüki tänavu sügisel tähelepanu juba 2007. aastal linnavalitsuse tellitud kahele uurimusele, millest üks hindas AS TRK Estonia ja AS TRK Sõpruse ühinemise mõju ja teine analüüsis Pärnu linnavara juhtimise konsolideerimist?

Uurimistöö teinud PW Partnersi analüütikud leidsid toona, et taastusravikeskuste ühendamisel oleks suurenenud ettevõtete tegevuse efektiivsus. Peale selle olnuks võimalik nõukogude ja juhatuse kulutusi oluliselt vähendada. Samal ajal oleks ühinenud firmade väärtus suurenenud, võrreldes eraldi summeeritud ettevõtete väärtusega, analüütikute hinnangul üle kuue miljoni krooni (kasvumäär viis ja tulumäär 15 protsenti).

Ühtlasi märgiti, et ühendatud ettevõttes oleks osutunud võimalikuks realiseerida Sõpruse arenguplaane, mis omakorda oleks taganud ühendettevõtte kasumlikkuse ja suuremate dividendide laekumise linnale. Kuid nüüd on see rong läinud.

Siiski võib volikogus tehtud vigade, aga ka Estonia jupitamise kava valguses esitada ühe väga olulise küsimuse: “Kas kahel Pärnule niivõrd olulisel toolil istumine ei käi ikkagi ühel inimesel üle jõu?”