Skaipida saame, aga kallistada mitte Lisatud galerii!

Endla teatri uuslavastus “45 339 km2 raba” kutsub publikut kaasa mõtlema, miks minnakse Eestist ära ja mida tähendavad eestlus ja kodumaa.

Dokumentaalloo lavastaja Laura Mets ja dramaturg Andra Teede algatasid näidendi materjali kogumiseks Eestist eemal elavatele rahvuskaaslastele mõeldud küsitluse, kus uuriti põhjusi, miks nad on kodumaalt lahkunud ja kas nad plaanivad tagasi tulla. Tehti 14 intervjuud, küsimustik jõudis 934 inimeseni, peale selle uuriti eelmisel sajandil lahkunute kirju ja mälestusi.

Probleem on kahtlemata olemas, sest eri hinnangutel elab välismaal 170 000 – 200 000 eestlast.

Kogutud materjali põhjal kokku pandud lavastuses mängivad Kadri Adamson, Ireen Kennik, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

Probleem või paratamatus?

“Mind huvitas see teema, kuna tundus, et Eestist lahkumisest enam iga päev ei räägita: inimesed on justkui paratamatusega leppinud ega tunneta seda ohuna,” rääkis Mets lavastuse idee sünnist.

Lavastaja sõnutsi on täpset minejate arvu raske määrata, sest paljud välisriiki kolinud inimesed jätavad endale Eesti kodakondsuse ega kirjuta end siinsest elukohast välja.

“Mõeldakse, et ootame-vaatame, isegi kui mujal on elatud juba kümme aastat,” tõdes lavastaja. “Võib-olla on see eestlaste identiteediga seotud.”

Teedet üllatas intervjuudes kõige rohkem see, kui stressivabalt Eestist minnakse ja mujal hakkama saadakse. “Öeldakse, et statistika pole ju minu pärast kaldu, mina olen mina, mitte mingi abstraktne Eesti rahvas. Ma vist ootasin lahkujatelt suuremat südamevalu, aga seda eriti ei olnud,” tunnistas Teede. Tema arvates valutavad südant ja näevad probleemi pigem kojujääjad, laias ilmas elavad eestlased ei jõua ega taha rahvastikumuresid lahendada. Eemalolek paneb suhted proovile: võimalused kaugel elavate lähedastega sidet pidada küll on, aga Skype ei asenda kallistusi.

Küsitlusest tuli välja kolm Eestist lahkumise põhjust: raha, seiklushimu ja suhted. Üks minemise põhjusi on okupatsioonis elatud aastad, kui välja ei pääsetud. Võõrsile jäädakse töö või pere, vahel soojema kliimagi pärast.

Teede jutu järgi väitsid paljud vastanud, et uues elupaigas lepib ühiskond nendega. Kedagi ei huvita, milline keegi välja näeb või kuidas elab. Suur osa märkis, et nende elav loomus ei sobinud Eestisse ja nad tundsid end siin imelikuna.

“Seda saame me ju kõik teha, nii mina, sina kui president: tekitada eestlastes tunde, et nad sobivad siia küll. Me ootame neid tagasi!” resümeeris Teede.

“Ühest küljest, kellelegi ei saa öelda, et ärge minge või et saage parem Eestis lapsi,” arutles Mets. “Teisest küljest, kui midagi ei muutu, on prognooside kohaselt sajandi lõpuks alles ainult 600 000 eestlast ja omakeelne kultuur, meedia, haridus ja raamatud muutunud luksuseks. Muidugi võib ka küsida, kas just meie kultuur on see, millest peaks kümne küünega kinni hoidma.”

Mis annab põhjuse jääda?

Vastuseid, mida tuleks teha, et Eesti eestlastest päris tühjaks ei jookseks, lavastuse loojad publikule ei anna. Mets nimetas, et paljud lahkujad ei mõtle igaveseks jääda. Tema arvates aitaks selliste minejate puhul ainult see, kui Eestis oleks elatustaseme ja sotsiaalsete näitajate poolest nii hea elu, et võõrsil tekiks motivatsioon naasta.

“Maailma avastama peab ja see lavastus ei olegi tehtud, et keelata kellelgi rännata,” kinnitas Mets. “Lihtsalt rahvuse püsimajäämise seisukohast oleks oluline muutuda ühiskonnaks, mille puhul leiaks rohkem plusse kui miinuseid. Välismaalt armastuse leidnud naised toovad tihti põhjuseks, et võõramaalasest mehel oleks Eestis valitseva negatiivse suhtumise tõttu muulastesse siin sisseelamine väga keeruline.”

Dramaturgi andmetel on mineku peapõhjus palk, kuid ühiskondki mängib suurt rolli.

“Eesti ei saa soojaks maaks hakata ja palgavahe läänemaailmaga jääb samuti veel väga pikaks ajaks,” tunnistas Teede olukorra keerukust. “Me saame siiski olla sõbralikumad, positiivsemad, abivalmimad ja lahkemad.”

Dramaturgi meelest peaks Eesti leidma vastused küsimustele, kas Eestis on hea lapsi saada, õppida, elada ja vanaks saada. Kui need on paigas, saab nigelast palgast ja kehvast kliimast üle. Pealegi igatsevat soojale maale kolinud eestlased sageli hoopis Eesti talve.

Dokumentaallavastus “45 339 km2 raba”

* Lavastuse tarvis tehti 14 intervjuud, küsimustik jõudis 934 inimeseni.

* Uuriti eelmisel sajandil riigist lahkunute kirju ja mälestusi.

* Eri hinnangutel elab välismaal 170 000 – 200 000 eestlast.

* Mängivad Kadri Adamson, Ireen Kennik, Meelis Rämmeld ja Tambet Seling.

Tagasi üles