Väino Linde: Abipolitseiniku seadus uueneb

Väino Linde. Foto: PP

Ametlikest mundrimeestest on meil avaliku korra kaitsel alati puudus olnud. Mõnevõrra on seda probleemi juba aastaid leevendanud abipolitseinikest vabatahtlike kaasamine politseitöösse.

Samal ajal on õiguskantsler Indrek Teder korduvalt öelnud, et praegune olukord, kus näiteks turvatöötajatel on oma tööajast võimalik täita ühtlasi abipolitseiniku ülesandeid, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Tema sõnutsi võib erahuve teeniva turvaettevõtja poolt samal ajal abipolitseiniku ülesannete täitmine kujutada konkreetse juhtumi puhul endast ohtu õiglase menetluse korraldamise põhimõttele.

Kes on abipolitseinik?

Seepärast ongi riigikogu menetluses eelnõu, mille kohaselt võib abipolitseinik olla järgmise aasta algusest isik, kes osaleb politsei tegevuses vabatahtlikult ja teeb seda vaid oma vabast ajast.

Politsei tegevuses osalemine tähendab eelnõu mõistes, et abipolitseinik tohib oma ülesandeid täita politseiametniku juhendamisel. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks, kui abipolitseinik isegi oma pädevuses juhtumitega omaalgatuslikult tegeleb.

See tähendab, et näiteks politseioperatsiooni käigus võib teatud patrulltoimkond koosneda abipolitseinikest, kuid juures peab olema vastutav politseiametnik. Veel on õiguskantsler viidanud, et seadusega ei tohi luua abipolitseinikele võimalust organiseeruda politsei ülesannete “hiilivaks“ ülevõtmiseks riigis.

Teatud erandina nähakse siiski ette, et piiratud juhtudel tohib vastava väljaõppe ja vähemalt 100 tundi praktilises politseitöös osalenud konkreetne abipolitseinik tegutseda iseseisvalt. Eelkõige peetakse silmas olukorda, kus päris politsei reageerimiskaugus võib olla pikk ja kohapeal on inimene, kes oma oskuste poolest on valmis neid ülesandeid täitma.

Veel kehtestatakse eelnõuga, et abipolitseinikuks võib võtta 18aastaseks saanud Eesti kodaniku, kes on vähemalt keskharidusega ja valdab riigikeelt politseiametnikele ettenähtud tasemel.

Muuseas, senikehtiva korra järgi tohib abipolitseinik olla isegi põhiharidusega. Samuti kaotatakse eelnõuga diskrimineeriv säte, mis praegu keelab abipolitseinikuks võtta kohtuniku, prokuröri või kaitseväelase. See piirang pole õigustatud, sest inimene teeb edaspidi politseitööd vabatahtlikult ja väljaspool oma põhitööd.

Seda, et abipolitseinik peab olema teovõimeline ega tohi tal olla kriminaalset minevikku, ei peagi vist märkima. Eelnõuga nähakse ette üldised tervisenõudedki, millele abipolitseinik peab vastama: tal ei tohi esineda alkoholisõltuvust, narkootilise aine kasutamist ega psüühikahäireid.

Abipolitseinikuks astuda soovija esitab avalduse politseiasutuse juhi nimele. Enne vastuvõtmist sellele vabatahtlikule ametipostile kontrollitakse isiku vastavust esitatud nõuetele ja korraldatakse väljaõpe. Samuti peab abipolitseinikuks astuda soovija esitama iseloomustuse kas oma tööandjalt, õppeasutuselt või soovituse mõnelt politseiametnikult.

Abipolitseinik kaasatakse politseitegevusse üldjuhul selle politseiasutuse tööpiirkonnas, kus ta on abipolitseinikuks nimetatud. Kui abipolitseinik on läbinud vastava eriväljaõppe, antakse talle oma ülesannete täitmise ajal õigus kanda tulirelva.

Abipolitseiniku õigused

Eelnõu järgi on abipolitseinikul päris suured õigused oma ülesannete täitmisel. Nii võib ta ohu väljaselgitamiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks inimesi peatada, neid küsitleda ja dokumente nõuda. Lubatud on indikaatorvahendiga kohapeal isikute alkoholijoovet kontrollida, sõidukeid peatada või üldist turvakontrolli teha.

Rasketel juhtudel tohib abipolitseinik kohaldada isegi inimeste kinnipidamist, samuti siseneda valdaja nõusolekuta kinnisasjale või hoonesse. Eelnõus on toodud tingimused, millal abipolitseinik saab kohaldada vahetut sundi ehk füüsilise jõu või relvaga mõjutada kaasisikut, looma või asja.

Oma ülesannete täitmisel peab abipolitseinik kandma vastava kirjaga politsei ohutusvesti ning rinnamärki. Samal ajal on lubatud kanda politsei vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega.

Lisan, et riigi korrakaitseülesande täitmisel hukkunud abipolitseiniku pereliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud inimestele maksab riik ühekordset toetust 120 palgamäära, mis vastab politseiametniku madalaimale palgaastmele.

Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Meie karistusseadustiku 276. paragrahvi kohaselt võib võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest karistada süüdlast rahatrahvi või arestiga.