Sülg annab olulist teavet inimese tervise kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Töö onkoloogina oli põhjuseks, miks Irina Filippova hakkas tõsisemalt tegelema fungoteraapiaga.
Töö onkoloogina oli põhjuseks, miks Irina Filippova hakkas tõsisemalt tegelema fungoteraapiaga. Foto: Erakogu

Kõik teavad, et vere- ja uriinianalüüside kaudu püüavad arstid teada saada haigustest ja muutustest inimese organismis. Tõesti, veri ja uriin on organismi biokeemilise seisundi peeglid. Süljest aga teatakse vähem.

Süljeferment amülaas on Ameerika teadlaste uurimuste põhjal eriline aine, mis kannab endas rohkesti informatsiooni ja on justkui termomeeter terviseseisundi hindamisel.

Teadlased on asunud väga põhjalikult uurima sülge, et diagnoosida selliseid haigusi nagu HIV-infektsioon, mao-seedetrakti-, maksa-, neeru- ja kuse-suguteede haigused ja avastada onkoloogilisi haigusi varajases staadiumis.

Amülaasil on võime siduda organismis olevate parasiitide või patogeensete (haigust tekitavate) seente eri tüvede toksiine juba väga varases nakatumise faasis. Igale patogeenile vastab oma toksiin, selle alusel ongi võimalik parasiite ja fungotsiite diagnoosida. Amülaasi uurides saab määrata ka väga väikest rasedust.

Tänu Tervistava Stuudio koostööle Peterburi teadlastega parasitoloogia ja fungoteraapia valdkonnas saab Pärnustki saata süljeteste parasiitide (11 liiki) ja patogeensete seeninfektsioonide (kümme liiki) tuvastamiseks.

Fungoteraapiat (seentes leiduvate toimeainetega ravimist) valdav arst-onkoloog Irina Filippova ja veterinaaria teaduste kandidaat parasitoloog Tatjana Juškevitš on määratlenud amülaasi diagnostika ning fungoteraapia põhimõtted võitluses parasiitide ja seeninfektsioonidega. Sellekohast kirjandust on vene keeles ilmunud hulganisti.

Samuti võib samal teemal lugeda internetist aadressil www.fungocenter.com.

Parasiidid pole kolmanda maailma probleem

Sageli arvatakse, et parasiidid on rohkem kolmanda maailma probleem. Kuigi elame 21. sajandis, pole parasiidid kuhugi kadunud, pigem laialt levinud.

WHO andmetel esineb 80 protsendil poolteise- kuni kolmeaastastel lastel parasiite, samuti igal kaheksandal või kümnendal koolilapsel.

Inimestel on rohkesti kodu- ja lemmikloomi, kellega koos süüakse ja magatakse, ning neis ei nähta ohtu.

Kui varem oli lemmikloom kass või koer, siis tänapäeval on lemmikuid tublisti juurde tulnud. Ei tohi unustada, et isegi pisike liivahiir, kanaarilind või poni kannab endaga parasiite ja mikroorganisme. Inimesele võivad nad muutuda ohtlikuks, kuna hakkavad organismi nõrgestama ja mürgitama.

Harva esineb nakatumise järel ägedat haiguspilti. Pigem kulgeb parasiitide levik organismis varjatult ja aeglaselt, muutudes ajapikku krooniliseks nakkuseks.

Tekib suletud ring: immuunsus ja kaitsemehhanismid võitlevad võõraste sissetungijatega, kuid need nõrgestavad oma elutegevuse käigus tekkinud toksiinidega pidevalt immuunsüsteemi. Kes jääb võitjaks, sõltub muude asjaolude kokkulangemisest.

Pararasiidid pesitsevad silmaski

Kõige rohkem tuntakse linaluu-ussikest (naaskelsaba, tekitab enterobioosi), solget (Ascarid, põhjustab askaridoosi), paelussi (Taenia) ja maksalutikat (Giardia lamblia). Peale nende leidub veel rohkesti parasiite, samal ajal on nende diagnoosimiseks vähe viise.

Väljaheite- ehk mustuseproov on vähe informatiivne ja piiratud täpsusega. See proov annab positiivse vastuse ussimunade puhul, kui organism kubiseb parasiitidest. Veeniverest saab mõnda liiki (lambliad, askariidid) määrata.

Parasiidid elavad ja paljunevad organismis väga mitmesugustes kudedes. Inimesed seostavad parasiite soolestikuga, kuid neid leiab ka lihaskoest, maksasapiteedest, ajukoest või isegi silmast.

Nakatumise allikad on halvasti kuumtöödeldud liha ja kala. Pesemata käed ja küünte närimine, ukselingid, ostukärud ja -korvid võimaldavad parasiitidel kindlasti organismi sattuda. Eriti soodne parasiitide leviku keskkond on vana, „sissetöötatud“ puidust lõikelaud.

Mobiiltelefon, mida pidevalt kätte võtame ja suu juures hoiame, on oma kätega infitseeritud ja pärast telefoniga rääkimist ei pese keegi käsi. Puhkusereisilt võõrasse riiki võime “kingituseks” kaasa tuua uusi parasiite, näiteks lambliaid.

Parasiitidele viitavad vaevused

On leitud, et sageli on kehvveresuse (aneemia), seedehäirete, nahaallergiate (kaasa arvatud ekseemid), kroonilise väsimuse, depressiooni ja peavalude põhjuseks parasiidid või seeninfektsioonid. On uuritud autoimmuunhaiguste, nagu podagra, reuma, astma, seotust parasiitide elutegevusega.

Doktor Filippova toob oma praktikast näite, kus seismeaastasel poisil olid peavalud ja kehatemperatuur langes järsult 35 kraadini. Pärast sellist hoogu järgnes väsimus, kergesti ärritatavus. Analüüsid oli korras, uuringutega ei leitud patoloogiat.

Arstid kahtlustasid alguses peaajukasvajat, uuriti ka seljaaju vedelikku, kuid tulemusteta. Süljetestist ilmnesid maksalutikad.

Või teine näide: 20aastane tudengineiu kaebas õhtuti näole tekkivate punaste kihelevate laikude üle. Tütarlaps tõi arstile mapitäie uuringu- ja analüüsitulemusi, kus oli pakutud diagnoosiks küll ekseemi, küll rosaatsead, mükoosi ja dermatoosi. Teda oli ravitud hormoonsalvidega, kuid probleem ei kadunud, pigem süvenes. Süljetestiga leiti laikude põhjus: maksa- ja sapiteede parasiidid ehk Opistorchis’ed.

Parasiitide puhul on tihti sümptomid tagasihoidlikud ja protsess kulgeb aastaid. Nakatumisele viitavaid kaebusi on igal kolmandal lapsel, kuid sageli ei seostata neid parasiitnakkusega. Parasiidid ennast ei näita, kuid nende munade küpsemisel tekivad toksilised ainevahetusjäägid (toksiinid), mis vaikselt mürgitavad organismi.

Ilmnevad üksikkaebused: allergilised reaktsioonid, millele ei leita põhjustajat, punased nahalaigud, karedad valged küünarnukid, küünte valgetäpilisus, pea- ja kõhuvalud, iiveldus, kahvatus ja halb jume, põhjendamatu väsimus, apaatsus.

Kindlad parasiitide olemasolu sümptomid on öine süljevool, hammaste krigistamine, õhtused magusaisu sööstud, kõhuvalu pärast kõrvitsaseemnete söömist, tumedad rõngad silmade ümber, ravile allumatu kehvveresus ja mikroelementide puudus, seedehäired, madal immuunsus.


Kuidas vältida parasiite?
* Elades koos lemmikloomadega või tegeldes loomapidamisega, tuleks lemmikutele kaks korda aastas teha profülaktiline parasiitide tõrje kuur.
* Ärge sööge pooltoorest liha ja kala.
* Kasutage plastmassist lõikelauda ja puhastage seda pärast kasutamist hoolikalt kuuma vee ja puhastusvahendiga.
* Vältige üldkasutatavates kohtades käepidemete-linkide katsumist.
* Peske käsi igal võimalusel ja õpetage seda lastelegi.

Märksõnad

Tagasi üles