Tervise ravispaahotell jälgib ilmateadet ja valmistub liivakotte välja tooma

Liivakotid üleujutuse vastu kindlustamiseks. Arhiivifoto.

FOTO: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Kuna Eesti suurim ravispaahotell Tervis sai 2005. aasta jaanuaritormis palju kannatada, võetakse siin majas iga tormihoiatust ääretult tõsiselt.

Muret tunda on põhjust isegi siis, kui veetõus sajanditormi kõrgtasemeni ei küüni: veerindel on Tervis Pärnus igal juhul esimene, mis tagasihoidlikumale üleujutusele ette jääb.

Arvestades ravispaahotelli asukohta ja tõika, et jaanuaritorm uputas kompleksi korralikult, on Tervisel oma liivakotivaru paari autokoormatäie mahus olemas.

Tervise ja Tervise Paradiisi juht Jaan Ratnik ei usu siiski, et seekordsed tormituuled endaga märkimisväärse suurvee kaasa toovad. Ta meenutas, et jaanuaritormi ajal oli merevesi Pärnu lahes juba enne maru vähemalt meetri jagu kerkinud ja vesi Taani väinadest Eesti rannikule lükatud.

"Praegu lubab ilmajaam pühapäevaõhtuks veetõusu vaid 18 sentimeetrit üle merepinna. Tõsi, praegu on veetase küll kõrgem, aga prognoosi järgi peaks ikkagi langema. Esmaspäevast prognoosi ilmateenistus veel näita, aga me oleme valvel ja jälgime. Vaatame iga tunni tagant uudiseid," sõnas Ratnik.

Kui prognoos seda eeldab ja ilmajaam annab hoiatuse, laseb Tervis liivakotte juurde tuua.

Esimesena satub ohtu ravispaahotelli toitlustuskompleks, mis asetseb enam-vähem Tervise majade keskel.

"Toitlustuskompleks on Tervise hoonetest kõige madalamal ja kui vesi küünib 1,70 meetrini üle Kroonlinna nulli, hakkab vaikselt söögisaali imbuma," seletas Ratnik ja lisas, et vesi ei tungi hoonesse mööda maapinda, vaid hoopis sademevee- ja kanalisatsioonitorudest.

2005. aastast tänini ei ole ükski teine torm toonud Pärnusse jaanuaritormiga võrreldavat uputust ja Terviseski on pärast seda vaid korra ümber toitlustuskompleksi perimeetri liivakotiring laotud.

"Siis tuli ka liivakottide taha paar sentimeetrit vett, mis juba paari tunni pärast taandus," meenutas Ratnik.

Tagasi üles