Isadepäev oli 14. novembril ning mina olin kutsutud Sindis elava hea sõbratari Maarja Raabi, ta mehe Rolandi poolt Riisale Jaagussaare tallu, kus Maarja oma mehe Rolandi ja Rolandi tütre Brittiga nädalavahetust veetsid ning isadepäeva tähistasid.
Isadepäeva toiduks värskelt korjatud kukeseentest soust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päev ise oli küll vihmane, aga õhtul oli ka kuivemaid hetki ning võtsime plaani metsa jalutama minna ning oh imet- kohati oli metsaalune suisa kollane, nagu kevadel, mil võililled sirguma hakkavad...
Kollaste kübarate ja kaabudega tervitasid meid hoopis puhmastena kasvanud kukeseened ning kuna mul oli juhuslikult ka kilekott taskus, sai Maarja korjata päris kena portsu neid kukekaid ning mõistagi läksid need kohe ka pannile praadimiseks ning kartulite kõrvale seenesoustiks.
Jaagussaare õues hakkasid silma veel ka puude all kasvavad mingid suuremat sorti seened, aga neid korjama ei hakanud, sest ei suutnud esmalt tuvastada, et kas on tegu söögi seentega või mitte.
Kukeseen on ju kõigile hästi tuntav ning selle seene puhul mingit muud kahtlust tekkida ei saa.
Ja kuna reedeses Õhtulehes ilmus ka ajakirjanik Urmas Kaldmaa sulest lugu minu majakatuse vahetuse teemal, siis oli väikeses nupus üksjagu ebatäpsusi ning ka need olid meil Jaagussaares jutuks. Imestan siiani, et kust võttis ajakirjanik selle, et ma olla neljalt inimeselt saanud kokku 375 krooni, kui tegelikult sain kahelt inimeselt kokku 125 krooni. Jaan S. Poolt 100 ja Raul K. Poolt 25 krooni. Muigama pani ka see, et ka minu rõivastuse kohta oli mööda pandud.
Kuna ajakirjanik Urmas Kaldmaa helistas mulle neljapäeval 11. novembril, et tuleb tunni aja pärast külla, siis otsustasin mängida modelli ja panna selga sünnipäevaks Maarja Raabi poolt kingitud särgi, millele oli Maarja lasknud Pärnus särgile panna kena foto kokasaate salvestamise ajast ning fotol seega mina Anne Veski ja Jan Uuspõllu seltsis ning särgile tõmbasin peale ka helkurvesti, mille mullu Jõuludeks kinkis mulle Tori Sotsiaalmaja väga lahke juhataja Ave Aaslaid.
Naljakas on seegi, et Kaldmaa kirjutas üles kolm nime- Maarja Raab, Ave Aaslaid ja Juhan Juurikas(kes mulle korstnaladumiseks kivid kohale tõi, et üks teine mees neist korstent laduda saaks) ning ühtegi nime neist loos ei mainitud ning tekstiga oldi „metsa“ pandud.
Selline oli Isadepäev siis minul Jaagussaare Maarja ja tema pere seltsis Riisal ning ainus isa oli siis meie seltskonnas Maarja mees Roland.
Jõule oleme ka koos tähistanud ning siis on olnud mul külas ka peale Maarja pere Sindist Eda ja Kalev Sillaotsa pere. See on olnud traditsioon juba mitu aastat.
Kui antud lugu naljaga pooleks lõpetada, siis Õhtuleht tegi minu majakatuse vahetusest ka paraja sousti kokku.