Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse idee ei tähenda üksnes sporti ega rekreatsiooni, vaid ka loodushoidu ja loodusõpet, kokkuvõttes Raeküla metsa helget ja kultuurset tulevikku.
Raeküla metsa ootab sportlik ning loodushoidlik tulevik
16. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla metsarajad on talvel suusatajate, suvel jooksjate, jalgratturite, keppidega ja ilma kõndijate ning jalutajate seas ammu popid. Rahva suur huvi pani Raeküla metsa teemal mõtlema-tegutsema Pärnumaa spordiliidu projektijuhi Vahur Mäe, kellega peagi liitus teine sportlik noormees Margus Randmäe Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusest.
“Asjad arenesid selleni, et kolm omavalitsust – Pärnu linn, Paikuse ja Tahkuranna vald – sõlmisid kavatsuste kokkuleppe. Koostööd näeme lumetootmise ja tehnika vallas ka Sindi linnaga,” rääkis Mäe. “Nüüd on vaja luua organisatsioon, leida vedajad, lahendada rahastamise mured.”
Kolmest leppinust on praeguseks jäänud alles kaks, sest Tahkuranna vald hüppas osalemishuvi kadumise või osamaksu (esialgu lubas igaüks kolmest 35 000 krooni, Pärnu ja Paikuse maksid selle ära) tõttu (ajutiselt?) alt ära.
Projektil on kaks järku, millest esimene tähendaks olemasolevate radade korrastamist ja valgustamist ning peaks olema realiseeritud 2013. aastaks.
“Varem harjutasid talvel Raeküla radadel võistlussuusatajad ja suvel jooksjad, nüüd on seal igasuguse tegevusega igas eas ja sportliku tasemega rahvast,” rääkis Mäe. “Ilusal päeval oleme Raeküla metsas loendanud koguni 500-700 sportijat.”
Nii ilusaid päevi võib selles kenas metsas tõele au andes olla aastas mõni, kuid ideed väike ülepakkumine ei sega.
Raeküla metsale uue hingamise andmise visioon tugineb viie ja kolme kilomeetri pikkuse raja väljaarendamisele ja valgustamisele, kasutamisele nii spordiks kui loodusõppeks.
“Tegemist ei tule teise Jõulumäega,” kinnitas Mäe. “Rajad jäävad praeguseks, vaid mõnes kohas teeme pinnasetöid, täites madalamaid kohti. Rajakatteks oli jutuks ka multš, aga keskkonnaameti esindaja arvas, et see toimib vett imades ja hoides nagu käsn, seetõttu multši ilmselt ei tule. Viidastik tuleb radadele uus, kindlasti mõtleme loodusõppele.”
Keskkonnaamet pole vastu
See metsaosa, mis jääb vanemast, Reiu kunagisele raudteesillale viivast raudteetammist mere poole, on looduskaitse all. Seepärast on ülioluline, et keskkonnaamet hindab Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse projekti raames praegu ja tulevikus tehtava loodust mittehäirivaks.
Mingid vanal raudteetammil talvituvad kivisisalikud seal küll olevat, aga need ei sega sporti ega sport neid ja nii koostatakse praegu piirkonna kaitsekorralduskava ehk teisisõnu looduskorralduse arengukava.
“Plaanis on avada ka kümne kilomeetri rada, kus vanasti suusatati ja mida päris vanad spordimehed ehk mäletavad,” rääkis Mäe. “Seal on mõnes kohas vaja teha mullatöid, aga see viie kilomeetri raja tagasipöördelt edasi minev rajaosa on väga mitmekesise looduse ja pinnavormidega ning hästi huvitav.”
Praegust parklat Raeküla endise raudteeülesõidu juures on plaanis võsa veidi maha võttes laiendada Sindi poole, aga rohkem asfalti sinna panemata.
“Viie kilomeetri rada ja ühendusjupiga kolme kilomeetri rada tuleb valgustada, et seal pimedal ajalgi joosta, suusatada, kepikõndida, jalutada saaks,” selgitas Mäe. “Teatud kohtadesse tulevad võib-olla poomid ja muu võimlemiseks-venitamiseks vajalik. Tarvis oleks rääkida metsa haldava riigimetsa majandamise keskusega: ehk teevad nemad rajale mõne kena puhkekoha?”
Seda tammi, mida mööda veel paarkümmend aastat tagasi rongid Mõisaküla kaudu Riiga sõitsid ja mida pidi rongid nüüd või tulevikus Pärnulegi määratut tulu tuues Tallinna ning Euroopa vahel võiksid vuhistada, ootab ilmselt võsastumine ja olematusse vajumine. Selget ega head mõtet pole Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse arendajatelgi.
“Oleme siiski mõelnud põnevale matka- ja loodusõpperajale, mis ületaks küll kaks korda suure maantee, aga võiks ühendada Raeküla metsa Jõulumäega,” avaldas Mäe.
Disc-golf, koerteväljak, vaatetorn …
Kaugeltki kogu Raeküla mets pole looduskaitse all ega nõua tegutsemiseks eriluba. Territooriumil, mis jääb vanemast raudteetammist Sindi suunas, saab ette võtta peaaegu et mida iganes.
“Oleme kohtunud disc-golfi ehk lendava taldrikuga golfi mängijatega, kes arvavad, et võiks teha raja. Koos teise, Pärnu Rannaparki tehtava raja ning Jõulumäe disc-golfiradadega oleks see kompleks, mis tooks Pärnusse rahvast juurde,” rääkis Mäe. “Heas mõttes hull idee on teha Raeküla metsa kõrge vaatetorn.”
Veel mõeldakse tervisespordikeskuse Sindi-poolsesse ossa teha koerte jalutusväljak, jalutusrada ja laste liumägi.
“Projekti teises järgus peaks samasse tulema kahe kilomeetri pikkune hüdrantidega varustatud kunstlumega suusarada,” märkis Mäe. “Olen rääkinud Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pullesega, näinud tema huvi Raeküla võimaliku kunstlume vastu ja mõistnud, et selleks on ehk tõenäoline ka tuge saada.”
Teenuseid pakutakse Reiu puhkekeskuses
Reiu-Raeküla tervisespordikeskusel saab olema kaks nii-öelda sisendit. Üks on harjumuspärane parkla Raekülas. Sinna midagi peale parkla laiendamise ega WC ei ehitata. Teine on Reiu puhkekeskus Paikuse vallas vana raudteesilla taga. Sild ise on, muide, juba spordisillaks ümber ehitatud ja see on esimene käegakatsutav fakt, et mõte areneb.
“Silla renoveerimine maksis 1,1 miljonit krooni,” rääkis Mäe. “90 protsenti sellest rahast andis PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet), ülejäänu klappisid Pärnu ja Paikuse. Tegemist on spordisillaga, millest mootorsõidukid üle ei lähe.”
Teenuseid hakataksegi Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse külastajatele-kasutajatele pakkuma inimeste vaba aja sisustamiseks mõeldud Reiu puhkekeskuses.
Tervisespordikeskus maksab ligi 20 miljonit
Kui palju kõik maksma läheks, Mäe esialgu täpselt öelda ei tihka, aga arvab, et summa lagi võiks jääda 20 miljoni krooni kanti, hõlmates kunstlume aparatuuri.
“Linna ja maakonna, samuti Paikuse ja Tahkuranna arengukavas peaks Reiu-Raeküla tervisespordikeskus sees olema. Ootame nüüd kaitsekorralduskava kooskõlastamist ja siis tuleb meil leida aeg eskiis välja töötada,” ütles Mäe.
Projekti rahastajatena näeb Mäe PRIAt, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, keskkonnainvesteeringute keskust, muidugi ka kavatsuste protokollile alla kirjutanud omavalitsusi.