Kolm aastat tagasi mardipäeval käisid Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liikmed Pärnus korteriühistute liidult raha kerjamas.
Kellele sellist liitu vaja on?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kui raha ei saa, paneme Pärnu linna büroo kinni!” kõlas ähvardus. Nüüdseks on see ähvardus täide viidud ja Pärnus ei ole enam bürood ega selle juhatajat.
Tookord saadi kahe tunniga küll 150 000 krooni, aga ju jäi sellest väheks. Selle raha eest ei saanud pärnakad liidult õigusabi enne ega pärast 2007. aasta mardipäeva.
Korteriühistud vajasid õigusabi 2008. aastal soojasõlmede ja nendega kaasneva amortisatsiooniraha tagasisaamiseks. Neil oli õigus abile loota ja liidu juhtidel kohustus seda pakkuda.
Tegelikkus kujunes hoopis vastupidiseks. Liidu juhid ja Pärnu büroo juhataja aitasid AS Fortum Termestil pool tagasimaksmisele kuuluvast summast (ligikaudu kümme miljonit krooni) endale jätta.
Kas liidu juhtkonna sellist käitumist saab õigeks pidada? Ei saa. See ei olnud kõnealustel juhtidel esimest korda korteriühistute suhtes vaenulikult käituda. 2005. aasta märtsis lõpetati pärnakate probleemidega tegelemine.
25. oktoobril 2007 korteriühistute liidu nõukogu istungil süüdistati korteriühistut Oja 59 selles, et see on olnud liiga vähe aega liidu liige ja liikmelisust oma huvides ära kasutanud. Sellise valesüüdistuse alusel võeti vastu otsus lõpetada ühistu kohtukulude maksmine.
Korteriühistute Mai 53 ja Mai 24 kohtukulud tasus täielikult EKÜL, vaatamata sellele, et nende ühistute liikmesoleku aeg oli ainult kaks kuud Oja 59 ühistu omast pikem. Kas liidu liikmed ei olegi võrdsed? Põhikirja järgi on.
Pärnakate soojasõlmede omandiprobleem oli liidu ajaloos üks suuremaid. Kui liidu juhtkond selliste probleemide lahendamisel oma põhikirjalisi, seadusest tulenevaid kohustusi ja sõlmitud lepinguid ei täida, siis kellele sellist liitu vaja on?
EKÜLi juhid otsivad Pärnu piirkonda uut büroojuhatajat, oma poissi, kellele esitatav põhitingimus on truualamlikkus liidu juhtkonnale.
Otsitakse tallalakkujat. Minu arvates võib selle koha peal töötada vähemalt juristi hariduse ja puhta renomeega enesekindel inimene.
Kas pärnakad sellist bürood enam vajavad? Igapäevaste probleemidega saab iga ühistu ise hakkama ja juriidilise probleemi tekkimisel on võimalus pöörduda Pärnu haritud juristide poole.