Olen siin maailmas mitu valitsust ja isegi Teise maailmasõja üle elanud. Kui kuulad, mida inimesed omavahel räägivad, ei olda kunagi millegagi rahul. Tõsi, enne olime võõra võimu all, nüüd vabad, iseenda peremehed.
Andke aega!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugesin 20. oktoobri Pärnu Postimehest Mart Laari artiklit ja mul oli kurb tõdeda, et peaministrina müüs Laar kõik ettevõtted, suured tekstiilivabrikud võõrastele, saamata mingitki garantiid, et Eesti rahvale jääksid töökohad.
Maaelu ja põllumajandus on teineteisest lahutamatud, neile tuginevad põhiväärtused. Mis on maaelust saanud? See hääbub vaikselt, sest maapoliitika liigub vales suunas. Noored on meie tulevik, aga maal suletakse lasteaedu, koole, kauplusi, postkontoreid.
Meie noored on sunnitud otsima tööd ja leiba võõrastes riikides. Rõõmustame, et tahame võõral maal eestlasteks jääda, kuid see on ainult selle põlvkonna tahe. Järgnevas põlvkonnas lõimub inimene selle rahvaga, kelle keskel sünnib ja elab.
Kallis Eesti rahvas, me kõik õpime vigadest, ärge rutake võõrale maale! Usun väga, et heleroosa unistus täitub ja meie Eesti hakkab kuuluma Euroopa rikkamate hulka. Andke vaid aega!