/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Toimetuses käis vanaproua, kes tõi kirja väljakannatamatust elust Pärnus Lai 17. Kirja kolm autorit palusid anonüümsust, nii jäävad tundmatuks selles nimetatud isikudki.
Võimatu elu Lai 17s
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mustlased Lai 17 enam ei elavat, käivat ühe inimese lapsed endiselt maja õues karjumas. Eriti tegevat metslase kisa tüdruk, kes toonud maja koridori koguni suure kivi ja lubanud pensionäril pea lõhki lüüa.
Lai 17 õu on koerasitutajate meelispaik, eriti paistvat silma valgete jalgadega musta koera omanik, kes oma lemmikuga jõe äärde minekule eelistab Lai 17 hoovi reostada.
Veel ühel majaelanikul on kombeks teha koridoris lahti naiste ja meeste WC aknad ning suur koridoriuks, tekitades sellega tõmbetuult ja levitades kogu majale kemmerguaroome. Kui keegi üritab uksi sulgeda, saab vene keeles ropult sõimata.
Kirja autorid kurdavad, et isegi joodikud, vargad ja pätid on looduskaitse all, aga vaeseid vanu pensionäre ei kaitse keegi ega hoolitse, et neil oleks turvaline kodu.
Kirjutajate soov on, et linn laseks Lai 17 õuelt kiigelogu ära koristada, ehk saaks siis veidi rahu.
P. S. Lai 17 on Pärnu linnavalitsuse sotsiaalmaja.