Intervjuu annab Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse mittetulundusühingute konsultant Krista Habakukk.
Krista Habakukk: Külaseltski arendab riiki
18. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakond paistab teiste hulgast välja sellega, et siin on järjepidevalt korraldatud kodanikuühiskonna konverentse. Tänavune on viies ja toimub 27. novembril teemal “Eesti kasvuvisioon 2018 – maailmas edukas, koduselt armas”. See tähendab tulevikutunnetusele rajatud uut edulugu ning üritusele Pärnumaa kutsehariduskeskuse Niidupargi õppehoonesse on huvilised oodatud, et avaldada mõttekodades arvamust kodanikuühiskonna olemuse kohta.
Miks peame nii kaugele ette vaatama, kui me ei tea sedagi, mis homme juhtub, majanduses näiteks?
Kui meil puudub vaade ettepoole, ei tea me, mille nimel toimetame. See ei puuduta ainult kodanikuühiskonda, vaid nii üksikisikut kui riiki.
Meie ühiskonna alus on tugev majandus ja selle arendamine. Selle kõrval ei tohi alahinnata teiste osaliste toetavat rolli, siinkohal on kindel panus kolmandal sektoril – mittetulundusühingutel. Usun, et igas külaseltsis on oma arvamusliidrid ning mis tahes strateegiaid koostades, olgu või “Pärnumaa 2030+”, tuleb lähtuda sellest, kas see kõnetab tavakodanikku ja kas ta tunnetab nende elluviimises enda rolli.
Mittetulundusühingute tegevusest räägib filmimees Artur Talvik. Miks tema?
Eesti kodanikuühiskond on tugev ja täiendab oma tegevusega äri- ja avalikku sektorit. Mina näen jõujoonte/hoiakute muutumist ühiskonnas ja seda just tänu mittetulundusühingutele, mis osalevad ja panustavad väga palju avaliku sektori partnerina elukeskkonna kujundamisse.
Talvik nendele kogemustele tuginedes kõnelebki, näiteks MTÜ vedamisel munitsipaalpolitsei või raadiojaama loomisest. Iseküsimus, kas see kõik on küllaldaselt nähtav ja tuntav.
Millele tugineb MTÜde tegevus meil?
Pärnumaal on paar tuhat mittetulundusühingut, neid tekib juurde. Meil on ühendusi, mille tegevus on väga hästi nähtav, ja neid, mis on juriidiliselt asutatud, aga ei tegutse.
Paraku tekib tunne, et MTÜ asutamise kaalukauss on kreenis Euroopa Liidu raha või muu raha kasutamist silmas pidades ja tagaplaanile kipuvad jääma ühenduste loomise eeldused, alustalad ehk eesmärk, missioon ja aated. Aga rahaga üksi ei tee MTÜs midagi, ikka inimesed on need, kelle abiga tekivad uued väärtused või tehakse teoks olulised ettevõtmised.
Innovatsioon ehk maakeeles loovus on moesõna. Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse kodulehelt konverentsi kavast jäi silma, et arutusele tuleb ka infoväli, milles liigume.
Ärisektoris aina otsitakse Eesti Nokiat, aga võib-olla see Nokia ongi meie oma riigi kodanikuühiskond. Oleme selles suhtes maailmas heal positsioonil, ühingute koostöövõimet ja tegevust tuuakse eeskujuks mujal riikides, ühendustelt käiakse õppimas, kogemusi saamas.
Uskuge, ühendustest tuleb põnevaid innovaatilisi algatusi. Olgu see Sihtasutuse Pärnu Vabahariduskeskus sotsiaalse ettevõtluse näide EduVedu loomemajanduse valdkonnas aasta tegija number üks. Või MTÜ Maarja-Magdaleena Gild, mis toimetab mittetulundusühenduste kaudu, liites Pärnu kunstnikke ja käsitöölisi, pakkudes külastajale elamusturismi ning hoides ja arendades käsitöötavasid.
Milline on “Eesti kasvuvisioon 2018” suurarutelu väljund?
Konverentsi mõttekodades on laual seitse teemat, neid on toetamas majandusteadlane Heido Vitsur Eesti arengufondist. Aruteludes kõlama jäänu pannakse kirja ja jõuab arengufondi, kus ettepanekud lisanduvad “Eesti kasvuvisiooni 2018” dokumendile ning Pärnumaa arengudokumentidele. Konverentsi uuendus korraldajatelt on aga see, et üritus on reaalajas jälgitav Pärnu veebikeskkonnas.