/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2010/11/18/469354t1h98f0.jpg)
Vähk on diagnoos, mis vapustaks tugevaimaidki, õnneks on igaühe võimuses selle arengule takistusi seada. Nii tasub vähiriski vähendamiseks koju tuua draakonipuu ja tups-rohtliilia, magada kottpimedas toas ning mitte soojendada mikrolaineahjus toitu plastnõudes.
Pärnus vähiennetuse teabepäeval rääkis MTÜ Praevento juhatuse esimees Katrin Sak, et tegelikult annaks inimesel elukorraldust pisut muutes päris palju enda tervise heaks teha. On ju vaid umbes kümme protsenti vähijuhtude põhjustest inimestel kaasasündinud, ülejäänu tingivad keskkond, milles elame, ja ained, mida sisse sööme, hingame või peale määrime.
Kõik inimesed puutuvad kokku vähitekitajatega, aga tugeva immuunsüsteemiga organism saab nendega hakkama, nõrgemas on vähil lihtsam võimust võtta.
Loode ja laps on kahjulikele mõjudele vastuvõtlikumad. Nii näiteks on teadlased leidnud, et mobiiltelefonid ikkagi ei tekita täiskasvanutel ajukasvajat. Laste suhtes seda aga ei väideta ja soovitatakse võimalikult vähe aega mobiili kasutada.
Suitsetajad on ilmselt tülpinud sellest jutust, kuid statistika näitab siiski, et kolmandiku vähijuhtude põhjus on just suitsetamine, ka passiivne suitsetamine.
Veerand vähidiagnoosidest on põhjustatud valest toitumisest, veerand nakkushaigustest, viis protsenti vähki haigestunutest on tööl kokku puutunud vähki tekitavate ainetega, samuti on tõestatud kahjuliku mõjuga UV-kiirgus, alkohol, reostus ja vähene füüsiline aktiivsus. Selge, et ühekordne kokkupuude kahjuliku ainega ei murra tugevat organismi. Rakus toimuvatest muutustest vähidiagnoosini võib kuluda 15-20 aastat.
Meie igapäevane elu möödub nii kodus kui tööl suuresti elektroonikaseadmete mõjuväljas. Kui täiskasvanutele tavalised kodumasinad üldjuhul vähi teket silmas pidades ohtlikud ei ole, siis laste puhul võiks ettevaatlik olla.
Kodus mööblit sättides tasub jälgida, et laps ei peaks pikalt olema arvutimonitori ja teleri külgedel ning taga, kus kiirgus kõige suurem. Need aga, kes harjunud hommikul ärkama kellraadio abil, pangu see padjast vähemalt 0,9 meetri kaugusele.
Kriitilise pilguga vaatab Sak mikrolaineahje. Kui aga säärane hangitud, ei tohi selles toitu soojendada plastnõus. Mikrolaineahjus vabaneb plastist ühendeid, mis imbuvad sööki ja matkivad organismis naissuguhormooni östrogeeni toimet. See suurendab rinnavähi ja teistegi terviseprobleemide riski.
Samuti on mõistlik end töötavast mikrolaineahjust vähemalt 90 sentimeetrit eemale hoida.
See, et kodukeemia pole just tervise sõber, on üldteada, aga vähi ennetamist silmas pidades ei maksa koju tuua potsikuid, mille koostises on formaaldehüüd, nitrobenseen ja triklooretüleen.
Taimed puhastavad õhku
Paratamatult lendleb ruumides hulk kahjulikke aineid, tulevad need siis seinakattest, vaibast, puhastusvahenditest või aknast. Õnneks on olemas toataimi, mis aitavad vähki tekitavaid aineid õhust eemaldada, näiteks sulgjas nõelköis, gerbera, harilik luuderohi, filodendron, draakonipuu, krüsanteem, Wallise tõlvlehik ja tups-rohtliilia. Vähiennetuse huvides võiks 60ruutmeetrises elamises olla kaks säärast kasulikku taime.
Täiskasvanud inimene puutub hügieenitarbeid kasutades päevas kokku keskmiselt 100 kemikaaliga. Eriti ohtlikuks loetakse parabeeni, mis säilitusainena kahjuks väga levinud. Võtke lahti oma kosmeetikakott või astuge vannitoariiuli ette ja suure tõenäosusega leiate sealt mõne kosmeetika- ja hügieenitoote, mille koostises parabeen kirjas.
“Parabeen on ühend, mis oma toimelt sarnaneb naissuguhormooni östrogeeniga, ja nende suur kontsentratsioon kiirendab rinnavähi rakkude kasvu,” selgitas Sak. “Paraku on enamik rinnavähi kudesid, mis naistelt on eemaldatud, sisaldanud parabeeni.”
Sak rõhutas mitmekülgse toitumise olulisust. “Vähiennetuslikust seisukohast ei saa vaadata soosiva pilguga ühekülgsetele dieetidele,” nentis ta. “Organism peab saama kõik vajalikud toitained kätte.”
Sak nimetas headeks soovitusi, mis käsivad süüa päevas kuni üheksa portsjonit puu- ja köögivilju ning vältida kiirtoitu. Tark on enne söömist kapsapeal välimised lehed eemaldada, banaanil tuleks mõlemast otsast sentimeeter maha võtta ning eri vilju lõikuda alles vahetult enne söömist.
Puu- ja köögivilju on enamasti kõige kasulikum süüa toorelt, erandiks porgand ja brokoli, mis kuumtöötlemise järel toovad organismile enam kasu. Valmistusviisidest on parim aurutamine, samuti sobivad küpsetamine ja keetmine.
Meil nii populaarne liha grillimine ei ole vähiennetust silmas pidades hea, kuna kõrgel kuumusel võib tekkida lihas haigust tekitavaid aineid. Õnneks aitab siin liha eelnev marineerimine.
Teatavasti on vähivastane toime antioksüdantidel, neid leidub rohkelt näiteks rohelises tees, mida oleks hea juua kaks-neli tassi päevas. Eestis kasvavatest marjadest on tugevaima vähki ennetava toimega mustikas, aga kasu on vaarikatest-maasikatestki ja õunad aitavad vältida soolevähi teket.
Lõunamaistest viljadest tasub süüa greipe, ananasse, granaatõunu ja avokaadosid.
Loomulikult on eriti head mahekasvatatud marjad-köögiviljad, sest taimekaitsevahenditeta sirgunud taim toodab Saki selgitusel selliseid fenoolseid ühendeid, millel inimorganismi sattudes on vähki ennetav toime.
Iseenesest on ohtlikud vähesed toidud, ohtlikuks teevad need keemilised ained, millega üritatakse toitu ilusamaks, maitsvamaks ja kauem säilivaks muuta.
Kindlasti soovitab Sak vältida liigset valget rafineeritud suhkrut, transrasvu ja suitsutatud tooteid. “On tõestatud, et lapsed, kes söövad kuus üle 12 hamburgeri ja hot dog’i, omavad üheksa korda kõrgemat riski haigestuda verevähki,” kõneles arst. “Paraku on verevähi esinemissageduses meie laste seas pidevas kasvus.”
Eraldi rõhutas Sak toidulisandit E320, mis on loomkatsetes näidanud end otseselt vähki tekitava ainena. E320 leidub muu hulgas toiduõlides, kartulikrõpsudes, salatikastmetes ja nätsudes.
“Inimkatseid küll tehtud ei ole, aga kõik me oleme imetajad ja kui loomadel see aine vähki tekitab, miks inimene peaks seda sisse sööma,” sõnas Sak.
Veel söögitegemisest rääkides tasub ettevaatlik olla teflonpannidega. Tervena on need head, kui aga kattes on kas või mikropraod, hakkab sealt toidusse immitsema vähki tekitavaid aineid.
Mida vältida?
Veel mõni nõuanne, mida järgides organism tänulik oleks. Väga tähtis on, et inimene magaks täiesti pimedas toas. Nimelt on inimese ajus käbinääre, mis pimeduses sünteesib melatoniini, mis aitab vähendada vähki haigestumise riski.
“On tõestatud, et pimedatel naistel on tõenäosus haigestuda rinnavähki oluliselt väiksem, sest nende aju toodab kogu aeg melatoniini,” rääkis Sak. “Teisalt on öövahetuses töötavatel naistel risk vähki haigestuda suurem, näiteks stjuardessidel on keskmisest sagedamini leitud rinnavähki.”
Üks ohtlikumaid keskkonnategureid on päike. Ühest küljest on päike meile väga vajalik, kuna selle mõjul tekib organismi D-vitamiini, mis muu hulgas aitab vähiga võidelda. Teisalt tekitab päikesega liialdamine nahavähki. Suvel tasub otsest päikest vältida kella 11-15 vahel ja kanda kaitsvaid riideid, kui UV-indeks üle viie, kaitsta tuleb ka silmi ja huuli.
Sak kinnitas, et sage solaariumikülastamine suurendab tõepoolest vähiriski.
Suitsetamise kahjulikkusest on räägitud palju. Jah, iga suitsetaja ei haigestu vähki, kuid 90 protsenti kopsuvähihaigetest on elus suitsetanud. Tõestatud on seegi, et suitsetavad rasedad suurendavad oma järeltulijatel oluliselt verevähi eelsoodumust.
Iga päev puutub enamik inimestest kokku kütuseaurude ja heitgaasidega. Paraku on sage bensiiniaurudega kokkupuude seotud kopsu- ja nahavähi arenguga. Nii on kasulik autot tankida võimalikult harva ja siis paak täis võtta. Autos olijate kaitsmiseks peab tanklas sõiduki aknad kinni hoidma, rasedad võiksid bensiinijaamu üldse vältida.