Fred Rõigas jätkab Ülejõel traditsioone

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Veel kolmandal kursusel ei kujutanud ma ette, et minust võiks muusikaõpetaja saada,” tõdeb Fred Rõigas.
“Veel kolmandal kursusel ei kujutanud ma ette, et minust võiks muusikaõpetaja saada,” tõdeb Fred Rõigas. Foto: Erakogu

Homme esitleb kohalik vokaalansambel Greip oma esimest plaati, ansambli looja, juht ja liige on Pärnu Ülejõe gümnaasiumi muusikaõpetaja Fred Rõigas.

Kuidas juhtus nii, et noores pärnakas tekkis muusikahuvi ja pärast kraadide omandamist pealinnas jõudis noor mees ringiga tagasi kodulinna ja kodukooli, et siin pedagoogina omal alal jätkata?

27aastane Fred Rõigas nendib, et lõpetas põhikooli Koidula gümnaasiumis, mis asus kodule kõige lähemal, ja jätkas gümnaasiumiastmes juba Ülejõel. Rõigase elus on juhtunud mitu korda, et esmalt veab justkui viltu, aga hiljem selgub: nii oligi parem.

Kaelamurdev solfedžo

Omajagu pettunud oli Rõigas õpilasena, kui konkursi teel Koidula gümnaasiumi edasi ei pääsenud. “Kui oleksin pääsenud, siis vaevalt minust muusik oleks saanud ja saaksin tegelda sellega, mis mulle meeldib,” lisab ta muiates.

Algklassides alustatud akordioniõpingud muusikakoolis jäid teismeeas pooleli, sest komistuskiviks kujunes solfedþo.

“Ma ei saanud sellest nootide rägastikust aru. See ei jõudnud mulle kohale. Jätkasin küll erialatundides õpetaja Helle Levandi juures,” meenutab Rõigas, kes nüüd kirjutab muusikat ja teeb kõik Greibi lauluseaded.

Akordion on tal praegugi kodus ja vahel mängib ta sellel oma lõbuks.

Murrangu tõigi kutsumuse kujunemisse Ülejõe gümnaasium, kus Rõigas sattus muusikaõpetaja Maimu Muttiku käe alla ja lõi kolm aastat kaasa gümnaasiumi segakooris, meeskooris ja meesansamblis.

“Maimuga oleme praegu kolleegid. Võin öelda, et tegemist on võrratu isiksusega. Ta on hakkaja, organiseerija ja hoiab oma kollektiivi liikmetest tulihingeliselt ning kümne küünega,” tunnustab mees.

Gümnaasiumis alustas Rõigas uuesti muusikakooli õpingutega: läks Marek Taltsi juurde kitarri õppima. Solfedþo oli järsku lihtne ja arusaadav.

Iseenda otsinguil

Ülejõe koolis püüdis Rõigas tunnetada, mis sobib talle muusikas kõige enam, ja jõudis arusaamisele, et see on laul. Nii solistina kui ansamblis. Tubli tõuke andis lauluõpetaja Endla Murd Pärnu Kunstide majas, kelle käe all asus ta laulu harjutama.

Rõigase meelest on Murd väga tore õpetaja. “Ega ma siis laulda osanud. Tahtsin kohe konkursile “Kaks takti ette” minna, aga õnneks ei pääsenud,” meenutab ta. Paari aasta pärast see õnnestus ja Fred Rõigas jõudis siis 18 parema hulka.

Ülejõe gümnaasiumi lõpetas noormees 2002. aastal ja kohe seejärel õnnestus tal jätkata õpinguid Georg Otsa nimelises muusikakoolis pop-jazz-laulu erialal, juhendajaks Kare Kauks.

Ehkki seltskond oli lahe, otsustas Rõigas aasta pärast astuda Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse koolimuusika erialale. Pop-jazz’i suunal juhendas teda Mare Väljataga. “Õhkkond oli akadeemilisem, aga õppejõud samad, kes Otsa kooliski,” märgib ta. Rõigas kaitses magistrikraadi 2008. aastal.

Mis puutub tegevusvaldkonda, siis sihid selginesid õpingute perioodil. “Veel kolmandal kursusel ei kujutanud ma ette, et minust võiks muusikaõpetaja saada,” tõdeb nüüdne pedagoog.

Kooliajast Ülejõe gümnaasiumis teadis Rõigas nägupidi õpilasi, kes süvendatult tegelesid laulmisega. Nii ta ühel päeval koolimaja uksest sisse astuski ja pani kokku vokaalansambli toonase ülelinnalise laulukonkursi tarbeks.

Rõigasele avaldas muljet USA vokaalansambel M-Pact, mille seadete kõla oli uudne ja erines toona Eestis valitsenud trendidest, mida esindas ansambel Noorkuu. “Tahtsin midagi ära teha ja katsetasin esimesi seadeid. Kindlasti ei saavutanud ma ansambliga “Kevadüminal” ideaalkõla, aga jätkasin otsinguid,” meenutab Rõigas. Greipi märgati.

Kodukooli tagasi

Greip on koos laulnud viis aastat ja selle aja sisse mahuvad konkursi “Kevadümin 2006” esikoht, sama võistluse grand prix, üleriigilise Alo Mattiiseni konkursi esikoht.

2008. aastal esineti “Jazzkaarel” soojendusansamblina ja 2009. aastal tuldi Leipzigis ülemaailmsel konkursil kümne parima hulka. 2010. aasta Pärnu koorifestivalil pälvis Greip hõbediplomi ja Mooste rahvamuusikatöötluste festivalil “Moisekatsi elohelü 2008” eriauhinna.

Kui algul oli ansamblis seitse, siis nüüd viis liiget. Kuigi lauljad on üle Eesti laiali läinud ja muusikaga on neist seotud vaid Rõigas, kohtutakse proovideks iga nädal.

Greipi hoiavad koos kambavaim ja armastus muusika vastu.

Fred Rõigas on 2008. aastast Ülejõe gümnaasiumi muusikaõpetaja. “Oma kool võttis mind lahkelt vastu. Töökoht kodulinnas oli mulle suur rõõm. Remonditud koolimaja on imeilus,” lisas noor õpetaja. Kuna koolis õpetatakse muusikat süvendatult, saavad õpilased lisaainena võtta solisti-, pilli- ja ansamblimänguõpet. Rõigase käe all tegutsevad neidude ansambel ja segaansambel Multimus, mis viimasel “Ümina” konkursil pälvis kulddiplomi.

“Olen õpetaja, kes ei aja õpilasi taga piitsa ega präänikuga. Kui osaletakse tahtmise ja innuga, annab see parema tulemuse. Eestis on vähe üldhariduskoole, kus pakutakse muusikaharidust. Püüame seda traditsiooni Ülejõel säilitada,” lõpetas Rõigas jutu.


Muusika

Laupäeval esitleb vokaalansambel Greip Pärnu kontserdimaja suures saalis oma esimest CDd “Üks viis”.

Plaadil kõlavad a cappella seaded: on omaloomingut, veidi rahvalaule, mõni välismaa autorite pala ja kaks Raimond Valgre laulu. Vokaalansamblisse kuuluvad Fred Rõigas, Karin Leetsar, Reimo Kiisk, Mari Holm ja Rauno Muttik.

Külalisena astuvad nii plaadil kui kontserdil üles Uku Suviste, räppar B2H ja Maia Vahtramäe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles