Pärnumaal nähtud papagoi võib olla põgenenud Vändra kandist
Täiendatud kell 16.36

Pärnumaal Saarde vallas Tali külas on juba mitmendat päeva lindude söögilaua püsikundeks olnud roheka sulestikuga papagoi.

FOTO: Eha Kuusk

Viimastel päevadel Saarde vallas Talil nähtud roheline kaeluspapagoi võib olla pärit Vändra kandist, kus kaks isendit sügisel plehku panid.

Pärnu Postimehega ühendust võtnud naine rääkis, et tema kodust põgenesid kaks papagoid septembri alguses. «Nad olid puuriga kasvuhoones, kuid said kuidagi puurist välja. Üks sai vist otsa, aga teine käis paar korda veel maja juures, kuid pärast seda kadus,» rääkis naine, kelle jutu järgi olid tema papagoid just niisugused kui Talil nähtud isend.

«Ehk nähti Talil just seda plehku saanud lindu,» arvas ta, lubades tõe väljaselgitamiseks Tali inimestega ühendust võtta.

Kadunud papagoi omaniku sõnutsi teab tema lind oma nime, kuid on inimeste suhtes pelglik ja väga lähedale naljalt kahejalgseid ei lase.

Pärnumaal Saarde vallas Tali külas on juba mitmendat päeva lindude söögilaua püsikundeks olnud roheka sulestikuga papagoi.

"Esimest korda märkas naaber papagoid Pärna tee ääres lindude toidulaual pühapäeval. Pärast seda on papagoi olnud seal igapäevane külaline. Tänagi hommikul käis lind seal söömas," rääkis Pärnu Postimehe toimetusele keset talve külla ilmunud papagoist pildi saatnud Eha Kuusk.

Kuuse sõnade kohaselt eelistab papagoi lindude söögilaual seemneid ja teri, rasvapall ei paista eksootilist lindu isutavat. Väiksemad sulelised pagevad papagoi saabudes.

Kuuse sõnutsi on ümbruskonnas läbi helistatud palju inimesi, kes võiks papagoid lemmikuna pidada, kuid keegi pole lindu omaks tunnistanud. "Ilmselt on ta kusagilt plehku pannud," arvas Kuusk, kelle ütlust mööda olevat rohekat lindu nähtud sügise poole lendamas ka mõneteistkümne kilomeetri kaugusel Tihemetsas.

Ornitoloog Agu Leivitsa selgituse järgi on see kaeluspapagoi, kes ei pruugi olla puurist põgenenud, vaid Lääne-Euroopast siia elama asunud võõrliik. "Kui meile on tulnud Kaukaasiast pärit šaakalid, miks ei võiks siia tulla Euroopas looduses elavad papagoid," märkis ta.

Maastikuökoloog ja Euroopas papagoisid uuriva COSTi töörühma ParrotNet liige Riho Marja kirjutas ajakirja Eesti Loodus tänavuses veebruarinumbris, et väljaspool kaeluspapagoide looduslikku levilat Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Tais elutsevad need linnud juba 35 riigis.

Praegu võib kaeluspapagoisid kohata vabas looduses paljudes Lõuna- ja Lääne-Euroopa riikides. Nende lindude levila ulatub Portugalist Austriani ja Itaaliast Inglismaa ning isegi Taanini.

"Viimastel andmetel on seda liiki kohatud ka Lääne-Poolas. Siiski pole levik lausaline, vaid kolooniad on koondunud peamiselt linnadesse: papagoisid on teada sadakonnas linnas, enamasti on tegu Põhja-India geneetilist päritolu alamliikidega," kirjutas Marja, kelle sõnutsi suudavad kaeluspapagoid pehmed talved üle elada ka Ida-Poolas ja Balti riikides.

Kliima ja elupaikade andmete põhjal tehtud mudelid on ennustanud liigi levikut Leetu ja Lätti ning koguni Norrasse. Marja sõnade kohaselt võiks kaeluspapagoi soojematel talvedel hakkama saada Eestiski, ennekõike mereäärsetes piirkondades, näiteks Kuressaares ja Kärdlas. "2013/2014. aasta pehme talve võinuks kaeluspapagoi Lääne-Eesti saartel tõenäoliselt üle elada," märgib ta.

Kaeluspapagoide leviku suurim piiraja on õhutemperatuur, sest need linnud ei suuda elus püsida, kui temperatuurinäit on langenud 15 külmakraadini. Sellise pakasega külmuvad toidutaimed ja papagoil on raske endale söögipoolist hankida.

Euroopas võib kaeluspapagoisid kohata peamiselt suuremates parkides ja aedades. Pesana kasutavad need linnud teiste liikide, näiteks rähnide pesaõõnsusi, kuid papagoid võivad oma pesa teha ka ehitistisse.

Marja jutu järgi peetakse kaeluspapagoid lärmakuse ja väljaheidete tekitamise tõttu tülikaks linnuks.

Ökoloogilise konkurentsi tõttu avaldavad papagoid negatiivset mõju kohalikule linnustikule. "Näiteks konkureeritakse rähnide, vareslaste ja kuldnokkadega pesapaikade pärast. Kaeluspapagoid alustavad pesitsust tihti varem kui piirkonnas looduslikult levinud liigid, seetõttu vähendavad nad märkimisväärselt kohalike linnuliikide pesitsusvõimalusi," selgitas ta.

Teisalt on Marja sõnade järgi need väga ilusad ja targad linnud, kes inimestele enamasti meeldivad.

Euroopa Liit ja tema partnerriigid on loonud töörühma, mis tegeleb papagoide leviku ja asustusega linnades. Töörühma kuuluvad teadlased ja ametnikud vahetavad teavet, et koostada tegevuskava ja ühine seisukoht, kuidas invasiivsetesse papagoidesse suhtuda ja kuidas nendega tegelda.

Tagasi üles