Arvi Karotam: Kontsert väikeseski kohas muutub sündmuseks

Arvi Karotam. Foto: PP

Intervjuu annab Eesti meestelaulu seltsi president Arvi Karotam.

Eesti on Euroopa riikide hulgas kindlal juhtpositsioonil poistekooride absoluutarvult, väidab MTÜ Eesti Meestelaulu Seltsi president, Pärnust pärit Arvi Karotam. Viljandis 5. novembril 1988 asutatud seltsis on ligi 3000 lauljat ja dirigenti, sealhulgas 57 poistekoori, kümme noorte meeskoori ja 33 meeskoori.

Seltsi tegevus lähtub meeste- ja poistelaulu edendamisest ja rahvuslikust ühtsustundest, näiteks on seltsi algatus rahvuslipu heiskamise tseremoonia iseseisvuspäeval Pika Hermanni torni, emadepäeva kontserdid Estonias, laulupeotule teekonna korraldamine, kaitseväega Tartu rahu aastapäeva tähistamine ühise piduliku kontserdiga.

Selts valmistub korraldajana ületuleval aastal Tartus toimuvateks Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevadeks, millel osalevad üheksa riigi koorid.

Millisena paistavad Pärnu linn ja maakond meestelaulu seltsi presidendi pilgu läbi?

Pärnus on meestelaul, poistelaul ja noormeeste laul muutunud populaarseks ja ületuleval aastal toimub siin noorte meeskooride võistulaulmine. Pärnu Kunstide maja ja Kuninga tänava põhikooli poistekoor ja teisedki poistekoorid on Lüdigi meeskoori kasvulava. Poistekooris algava lauluharjumuse ja traditsiooni vaheetapp on noorte meeskoor, sest minek otse ühest teise oleks väga äkiline.

Aga Pärnu linn ja maakond paistavad silma ka solistidega, kelle varju jääb eelkõige Toomas Volli ja Anne Kruuse tegevus, mis viib poisid võistulaulmistel esikolmikusse.

Seltsi algatusel oleme loonud kümme maakondlikku poistekoori, et maakohtade lauluhuvilised poisid saaksid proovi, käima on pandud bussiringid. Kahjuks ei ole sellist poistekoori veel Pärnumaal.

Mis paneb mehed praegusel üsna keerulisel ajal laulma?

Nüüd, kui Eestil ei ole kõige paremad ajad, peaksid riik ja kohalikud omavalitsused toetama lauluharrastust ja igasuguse hobiga tegelemist, panema õla alla materiaalses plaanis, aitama isetegevusel ellu jääda, andma võimaluse tulla kokku, saada üle pimedast ja pessimistlikust ajast.

Laulurõõm on see, mis hoiab inimese mentaalset tasakaalu. Oleme teinud ka nii, et kui kohe ei ole kellelgi võimalik tasuda liikmemaksu, leiame muid võimalusi, et 50 või 100 krooni pärast ei jääks ta tegevusest kõrvale. Laul on ju see, mis valmistab rõõmu teistelegi, pakub kontserdil kuulajatele elamuse.

Meil on häid toetajaid ja ükski võistulaulmine ega suurüritus pole jäänud tegemata, kuigi materiaalne olukord pole see, mis oli aastat kolm tagasi. Koorilaul on meid aastakümneid elus hoidnud ja kui jätkusuutlikkus katkeb, on tagajärg korvamatu.

Meestelaulu selts on teinud märkimisväärseid ja arvestatavaid ettepanekuid nii riiklike tähtpäevade pidulikustamisel kui tavade algatamisel. Miks teist nii vähe kuulda on, kuigi seltsi patroon on Eesti Vabariigi president ise?

Tihti tundub, et Eesti meediale on koorilaul enesestmõistetav, seda ei pea kajastama. Eestis on vähe kultuuri alustalasid, kultuurisündmus ei ole ainult laulupidu, vaid iga kontsert kohalikul tasandil.

Kipume projektipõhiste ühekordsete kultuurisündmuste taustal põhiasjad ära unustama. Eesti meestelaulu seltsi algatatud üritused on sellised, mis on rahvale vajalikud, meie laulumehed ja -poisid esinevad neil kontsertidel, olgu või Tartu rahu aastapäeval ja emadepäeval, tasuta, missioonitundest.

Koorilaul on Eesti üks ekspordiartikleid, millega tutvustada riiki. Kogemuste saamiseks viib selts igal aastal dirigendid seminarile-koolitusele, tänavu käisime Riias.