Intervjuu annab Pärnu abilinnapea Jane Mets.
Jane Mets: Kultuur sunnib preemiate jagamise korda muutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linna kultuuri aastapreemia määramise komisjon otsustas kandidaatide puudumisel tänavuse kultuuripreemia välja andmata jätta. Tegu on teise aastaga, kui preemiat ei jagata, 2009. aasta jäi vahele preemiakorra muutmise tõttu, kui nihutati taotlustähtaegu ja vähendati preemia suurust üle poole võrra.
Palun selgitage, miks jäi 2009. ja 2010. aasta eest Pärnu linna kultuuripreemia välja andmata.
Preemia määramise kord on kinnitatud 2003. aastal ja siis oli nii, et märtsis tuli esitada avaldusi eelmise aasta kohta ja niimoodi käis see aastani 2008. Siis jõuti arvamusele, et miks me peaks märtsis, kui uus aasta täie rauaga käib, hakkama arutama eelmise aasta preemiat.
Otsustati muuta tähtaega ja viia see jooksva aasta lõppu. Nii oligi, et 2008. aasta preemia oli välja antud 2009. aasta märtsis. Aga kuna ühele aastale ei olnud planeeritud kahte preemiat, jäi 2009. lõpus preemia andmata.
2010 oli raha arvestatud ja kuulutati konkurss välja, aga oh imet, ei tulnud taotlusi. Olen ühest allikast kuulnud, et polnud mõtet seda esitada, sest kultuuripreemia võitjaks peeti juba ette hansapäevi.
Minul on kahju, et näiteks ei seatud üles “Augustiunetuse” festivali või kontrakultuurikeskuse kandidatuuri. On viimasena mainitu, mis ta on, aga asutusena on kontrakultuurikeskus omal kohal ja nende luuleõhtud ning raamatulugemised toredad.
Kas preemiaraha 12 000 krooni ei motiveeri kultuurikollektiive?
Ma arvan, et siiski motiveerib, sest kultuurigruppide toetustaotlusi ja projektitaotlusi on oi kui palju: kellele jagatakse 3000, 2000, 1500 krooni. Selle kõrval on 12 000 krooni organisatsioonile arvestatav summa.
Kui palju on varasematel aastatel kultuuripreemiale taotlusi laekunud?
Keskmiselt viis-kuus, 2008. aasta kohta oli lausa 11 taotlust. Samal ajal on linnal kunstipreemia, muusikapreemia, elutöö- ehk Jannseni preemia. Omavahel arutades leidsime, et korda tuleb muuta. Viskasin üles küsimuse: mis on sport, kas kultuur või mitte? Eraldi spordipreemiat linnal pole.
Ehk oleks sel juhul mõistlik tulevikus anda välja üks kultuuripreemia, kuid mitmes alaliigis: sport, muusika, kunst ja miks mitte tantski.
Jah, ma olen nõus. Otsustasime, et võtame teema ükskord ette.
Kas umbmäärast terminit “ükskord” saab kitsamalt piiritleda?
Ma arvan, et see võiks olla juba järgmiseks aastaks, sest kõik preemiad antakse välja aasta teises pooles ja praegu oleks aeg muudatused algatada.
Kas seni kehtiva korra järgi on komisjonil õigus preemiakandidaate esitada?
Ei ole ja seda ei peeta ka heaks. Komisjon saab kokku vaid kord selle asja otsustamiseks ja enne ei aruta ettepanekuid. Kohapeal lakke vaadata ja preemiasaajat välja mõelda pole õige.
Viimase aja kultuurivaldkonna ebakõlade taustal, olgu selleks kas või vaidlused linnaorkestri üle, ei loo kultuuripreemia andmata jätmine just positiivset kuvandit. Meil nagu polekski, keda väärtustada.
Sedagi oleme omavahel arutanud. Kuvand on väga negatiivne ja mul on ääretult kurb.