Greip jõudis edukalt esimese plaadini

Uku Suviste. Foto: PP

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi vilistlastest koosnev vokaalgrupp Greip on jõudnud teetähiseni: andnud välja oma esimese heliplaadi, mida ansambel esitles laupäeval Pärnu kontserdimaja suures saalis meeleolukal kontserdil.

Greibi fänne ja vokaalmuusika austajaid oli kogunenud pea täissaali jagu. Veidi üle tunniajase etteaste jooksul kandis kvintett ette kõik plaadil „Üks viis“ olevad lood, sealhulgas külalisesinejate Uku Suviste (pildil), räppar B2H ja Maia Vahtramäega tehtud palad.

Ligi viieaastase tegutsemisaja vältel on Greip üle elanud mõningaid muutusi. Seitsme laulja asemel on koosseisu jäänud viis vokalisti. Kõik ansambli liikmed on lõpetanud Pärnus õpingud, mistõttu proovide tegemine on varasemast tunduvalt keerulisem.

Oluliselt on laienenud stiililine ampluaagi. Kui varasematel aastatel oli põhirõhk maailma pophittide ja Valgre muusika töötlustel, siis viimasel plaadil on neljandik lugudest Eesti rahvalaulud, mis on saanud ansambli juhi Fred Rõigase seades väga huvitava kõlapildi. Nii plaadiesitluskontserdi võimsa avaloona kõlanud „Vihma loits“ kui „Imelik maja“ ja „Liigulaul“ tundusid Greibi laulduna põnevate ja moodsatena, kaotamata meie rahvalaulule iseloomulikke jooni.

Vanadest lugudest pakkusid äratundmisrõõmu hitid „Killing Me Softly“, „Come Together“ ja „Saaremaa valss“. Kontserdi kõrghetkeks kujunes „Uninvited“, solistiks Mari Holm.

Uudsena mõjus „Helesinine roos“, mida allakirjutanu on harjunud kuulma endise greiplase Karit Sepa esituses. Nii kontserdil kui plaadil soleerib nüüdsest selles loos hoopis Uku Suviste, kelle tõlgendus palast oli pisut harjumatu ja ehk liiga jõuline. Suviste üksi ette kantud vahepalad võlusid kuulajaid see-eest kahtluseta 100 protsenti.

Greibi ja räppar B2H ühiselt esitatud lugu „Ei taandu“ oli oma stiilis täitsa hea. Fred Rõigase ja tema elukaaslasest lavapartneri - laulusõnade autori Maia Vahtramäe lauldud „See, mida vajame“ oli kontserdil veidi ebakindel ja raske oli tekstist aru saada, kuid plaadil on lugu õnneks paigas.

Kui Greibile midagi soovitada, siis seda, et jätkataks samas vaimus, julgedes katsetada uusi stiile ja hoides alles musitseerimisrõõmu.

Repertuaaris võiks endiselt olla lugusid, kus on kasutusel ainult puhas vokaal ilma beatbox’i ja muude eriefektideta. Olgugi et efektid on küll huvitavad lisandid ja mõnes loos suisa asendamatud, tulevad Greibi lauljate kaunid hääled ja nende imeline kooskõla ilmekalt esile nendetagi.

Kes soovib Greibi muusikat plaadilt kuulata, peab võtma ühendust ansambli liikmetega, kuna kaubandusvõrku esimene tiraaþ ei jõudvat. Maitseka disaini ja suurepärase muusikaga CD võiks kuuluda iga vokaalmuusika austaja fonoteeki ja miks mitte mahtuda jõuluvana kingikotti.