Jäätmete vedu võib muutuda konkursist riigihankeks

Jäätmete kokkuvedajate vahelise turu jagamisel tekib enim vaidlusi suurtes linnades, tulevast aastast peavad omavalitsused jäätmekäitluse teenuseid tellima riigihankena. Foto: Ants Liigus

Kogu Euroopas kestval jäätmetekke vähendamise nädalal menetleb riigikogu riigihangete seaduse ja sellega seoses seaduste muutmise seadust, millega täiendatakse 19. juulist jõustunud jäätmeseadust, mis muudab omavalitsuste õigusi.

Jäätmeseaduse muutus eelnõu järgi kohustab jäätmekäitlusega seotud teenuste tellimisel rakendama riigihangete seadust. Seadusena tähendab see, et 1. jaanuarist ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik jäätmeveo korraldamiseks luua vastavat struktuuriüksust või munitsipaalettevõtet.

Kaks hanget

“See puudutab ilmselt suuremaid linnu nagu Pärnut ja Tallinna, meie ei ole nii rikas pruut, et meie pärast kakelda, meil on kauged vahemaad ja halvad teed ning hõredalt jäätmetekitajaid,” ütleb Pärnumaa suurima, 707ruutkilomeetrise Saarde valla keskkonnaspetsialist Eesi Kolla.

Saarde vallas on toimunud kaks korraldatud jäätmeveo konkurssi, neist esimene 2007. aastal ja teine tänavu. Esimesel oli kaks, teisel kolm osalejat, viimasel korral esitas üks konkursil osalenuist järelepärimise. Kolla jutu järgi on vald konkursidokumendid juristide abiga põhjalikult ette valmistanud ja kellegagi pole tulnud kohut käia.

“Jäätmeveo leping on sõlmitud kolme aasta peale, seejärel võime seda kaks aastat pikendada, jäätmevedaja on teinud põhjaliku töö jäätmevaldajate registriga ja saatnud kõikidele kinnistuomanikele teate. Nüüd tulevad teatise saanud vallamajja: mida teha, see maja on ammu kokku kukkunud, seal ei ela keegi ja jäätmeid ei teki,” rääkis Kolla.

Valla oma jäätmeveofirma moodustamise arvas Kolla majanduslikult mõttetuks, sest siis tuleks muretseda hirmkallis prügiveoauto, hankida tohutu konteineripark. Jäägu jäätmete vedu ja käitlemine spetsiaalsete ettevõtete pärusmaaks ehk rahvalikult öeldes iga kingsepp oma liistude juurde.

Vaidlustest tüdinud

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek arvab, et riigikogus menetluses seadusemuudatusega soovitakse kaotada in-house ehk majasisese lahenduse võimalus just jäätmekäitluses, kuid muudes omavalitsuste tegevusvaldkondades jääks see alles.

“Peamine alus on siinkohal jäätmekäitlejate liidu ehk suuremate jäätmevedajate tugev ja kõikehõlmav protest, et in-house sätte võimaldamine korraldatud olmejäätmete veo osana välistab seni antud valdkonnas tegutsevate ettevõtete äritegevuse, muudab mõttetuks tehtud investeeringud,” arvab Eek.

Taustaks on varem omavalitsustele kuulunud jäätmekäitlusettevõtete privatiseerimine 1990. aastatel, millest järeldus nende soov anda teenus erakätesse.

“Samal ajal on paljud kohalikud omavalitsused tüdinenud korraldatud olmejäätmete veo konkursside ulatuslikest ja sageli korduvatest vaidlustamistest, mis tõepoolest ei ole lasknud suurel osal omavalitsustest seda sisuliselt rakendada,” selgitab Eek.

Eegi jutu järgi on tulemuseks elanikele niinimetatud vabaturul reguleerimata ja üldisena korraldatud olmejäätmete veoga võrreldes märgatavalt kõrgemad jäätmekäitlusteenuse hinnad, samuti ebaselgus kogumissüsteemiga liitumisel ja jäätmete liigiti kogumisel ehk kes mida kogub ja mis hinnaga.

Juunis riigikogus vastu võetud jäätmeseaduse seletuskirjas on toodud, et 2009. aasta kevadel oli vaidlustatud konkursside piires ligi 400 000 elanikku. Arvestades selle leibkondadeks (keskmiselt 2,3 inimest) ja arvestades keskmisena vabaturu kõrgemat hinda (hinnaerinevus on ligi 30 krooni kuus majapidamise kohta), on ilmne, et vaidluste majanduslik tulem on enamkäive jäätmevedajatele: ligi 70 miljonit krooni aastas. Järelikult ei ole tõsiselt võetavad jäätmevedajate põhiväited, et olmejäätmete veo konkursse on peamiselt vaidlustatud omavalitsuste oskamatu korralduse tõttu.

Eegi sõnutsi on maapiirkondades konkursid enamasti edukad, vaidlustusi on vähe, kuid pea kõikides suuremates linnades on vaidlustusi arvukalt. “Sellest järelduvalt oleksid justkui suuremad linnad kõige haldussuutmatumad ja väikesed omavalitsused just haldussuutlikud, seega ei ole in-house sätte kaotamine päris mustvalge küsimus, siin on nii poolt- kui vastuargumente,” nendib Eek.

Alles eelnõu

“Iseenesest pole veel midagi hullu lahti, tuleb eelnõu teksti tähelepanelikult lugeda,” kinnitab riigikogu liige, Pärnumaad esindav Väino Linde.

Linde pöörab tähelepanu sellele, et mõiste “munitsipaalettevõte” on Eesti õigusruumist kadunud juba kümmekond aastat.

“Kohalikul omavalitsusel on endiselt õigus luua oma struktuuriüksusi või asutada äriühinguid, mille tegevusala võib olla edaspidigi jäätmeveo teenuse osutamine, kuid see ei anna automaatselt kindlust, et loodud firma või üksus automaatselt omavalitsuse territooriumil praktikas teenust osutama hakkab,” selgitab Linde.

Seadusemuudatus tähendab, et jäätmeveo teenuse osutamiseks tuleb korraldada riigihange ja kui omavalitsuse loodud äriühing või struktuuriüksus ülejäänutega võrdsetel alustel selles osaleb ja võidab, saab ta teenust pakkuda.

“Põhjendatud on see kõik tarbija huviga saada teenust odavamalt,” täpsustab Linde.

Keskkonnaministeeriumi andmetel on korraldatud jäätmeveoga 133 omavalitsuses hinnanguliselt hõlmatud ligi 700 000 elanikku. Samal ajal ei teata, kui palju neist on korraldatud jäätmeveost vabastatud.

Vaidlustuste puhul on 2011. aastast üks lahendusi riigihangete vaidluskomisjon. Üldiselt aga on omavalitsustel põhjust omavalitsuste üleriigiliste liitude kaudu jäätmevedajatega välja töötada korraldatud jäätmeveo konkursside tüüptingimused, mida osapooled tunnustavad. Nii on näiteks Põhjamaades, kus vaidlustusi esineb üliharva.

Teine suur ja üldine eeldus on omavalitsuste jäätmealased koostööstruktuurid, nagu toimiv Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus ja Valga piirkonna keskus. “Nende koostööstruktuuride raames on korraldatud olmejäätmete veo küsimused lahendatud Eesti keskmisest märgatavalt paremini, kuigi mitte probleemideta,” kinnitab Eek.

Tõdedes, et mõni Pärnumaa omavalitsus osaleb Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse töös, aga tervikuna üldist jäätmealast koostööd Pärnumaal siiani pole, seega oleks edasiviiv seda põhjalikult kaaluda.


Väino Linde, riigikogu liige:

“Kohalikul omavalitsusel on endiselt õigus luua oma struktuuriüksusi või asutada äriühinguid, mille tegevusala võib olla jäätmeveo teenus, kuid see ei anna kindlust, et loodud firma või üksus omavalitsuse territooriumil praktikas teenust osutama hakkab.”


Peeter Eek, keskkonnaministeeriumi jäätmekäitlusosakonna juhataja:

“Samal ajal on paljud kohalikud omavalitsused tüdinenud korraldatud olmejäätmete veo konkursside ulatuslikest ja sageli korduvatest vaidlustamistest, mis tõepoolest ei ole lasknud suurel osal omavalitsustest seda sisuliselt rakendada.”