Skip to footer
Saada vihje

Mai lasteaia lapsed käisid Pärnu muuseumis õppimas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai lasteaia lapsed leidsid Pärnu muuseumis palju põnevat ja õpetlikku tegevust.

Pärnu Mai lasteaia 6. rühma lapsed käisid põneval retkel Pärnu muuseumis. Koolieelikud, kes olid läbinud juba uurimuslikud õppeprogrammid „Meeled“, „Värvused“ ja „Ilm“, alustasid nüüd teemaga „Avasta mõõdud“.

Kuidas sündis koostöö Pärnu muuseumiga? Pärnu linna lasteaednike ühendus on aastaid propageerinud suunatud uurimusliku õppe seostamist oma kodulinnaga. Lõimingute põhimõte on õppimine lähemalt kaugemale. Miks mitte kasutada kodulinna ühte pärlit, 2012. aastal renoveeritud Pärnu muuseumi, mis tutvustab meie 11 000aastast ajalugu?

Muuseumi pedagoog Tiit Kask kutsus ühenduse aktiivi liikmed mõttetalgutele, kuidas keerulist ajalugu ja Pärnu väärtusi lasteaialastele eakohaselt mõistetavaks teha. Tekkis päris palju põnevaid mõtteid. Lastele juba tuttavaks saanud mängulised abilised Avastaja-Põrnikas ja Kuurordielevant võiksid tulevikus sõbruneda Muuseumirotiga, kellega koos uurida, miks on meie kodulinn just selline, nagu ta on.

Alanud merekultuuri aasta algul uurisime lastega, kuidas elas vanadel aegadel rannarahvas. Jõudsime järjega inimkeha sarnasuste ja erinevuste võrdlemiseni. Kus saaks olla veel parem kui Pärnu muuseumis võrrelda tänapäeva inimest vanaaja inimesega?  

Lapsed tervitasid muuseumi töötajaid Avastaja-Põrnika laulumänguga ja rääkisid, millised on inimkeha sarnasused ja erinevused. Muuseumipedagoog Tiit Kask kutsus lapsi arutlema, millega said inimesed mõõta vanal ajal, kui polnud veel kokkulepitud mõõtühikuid nagu sentimeeter ja meeter. Lapsed pakkusid välja, et mõõta saab okste ja nööriga, enda pikkusega võrrelda jne.

Kask võttis sõnast kinni ja rääkis lastele siiani kasutusel olevatest inimkehast lähtuvatest mõõtudest: toll ehk pöidla laius, vaks ehk laialisirutatud esimese sõrme ja pöidla vahe, jalg ehk jalalaba pikkus, küünar ehk küünarvarre pikkus ja süld ehk laiali sirutatud käte pikimate sõrmeotste vahe. Kõiki mõõtühikuid illustreerisid joonistused, mis tegid mõistetest arusaamise lihtsamaks. (Tänapäeval on need mõisted seotud kindla mõõduga nt 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m).

Muuseumipedagoog tõi näiteid aja arvestamisest ja kaugustest muinasjuttudes: seitsme mäe ja mere taga, kolm ööd ja kolm päeva, üle jõe, neli talve tagasi jne.

Kogu mõõtude õppetsükli jooksul hakkavadki lapsed kõrvutama ja võrdlema objekte oma kehaosadega, et välja selgitada, millised mõõtmisvahendid on kõige täpsemad ja üle maailma ühtmoodi mõistetavad.

Väikesed teadlased rääkisid, kuidas nad täidavad andmelehti, et katsetulemusi hiljem võrrelda. Tänane mõttepall lastele oli, kuidas nad saaksid oma kehakuju teiste omaga võrrelda, kui poleks peegleid. Tuli väga arukaid vastuseid: peegelpilt veel, vaatamine teise lapse silmadest, võrdlemine kõrvuti seistes jne.

Kask kutsus lapsi üles arutlema, millised olid vanaaja inimeste võimalused eluolu jäädvustada. Ta näitas pilte koopamaalingutest. Lapsed tundsid ära inimesed, loomad ja nende tegevused.  

Muuseumis oli lastel ülesanne teha elusuuruses kehakujutis. Nad pidid välja mõtlema, mida neil selleks vaja on: paber, pliiats, oma keha ja sõbra abi. Kui valikud tehtud, suundusime keldrist kolmandale korrusele, kus õpetaja abi Heike Peterson oli ette valmistanud lastele vajaminevad vahendid. Koolieelikud moodustasid sõnakaartide abil paarid ja alustasid tööd.

Poole rühma jagu lapsi oli korraga põrandal pikali, et paariline saaks aidata teda tapeedile jäädvustada. Ruumi mõttes oli erakordsel hea muuseumi avarat pinda ära kasutada.

Päris põnev oli lapsi jälgida, sest nad ei saanud juhiseid, kuidas täpselt joonistada. Tekkis olukord, kus kaks last heitsid ennast kõrvuti tapeetidele ning väiksese lesimise järel said aru, et üks peab siiski püsti tõusma ja kaaslast aitama. Lapsed on väga nutikad. Õppetegevuse lõpus võtsime päeva kokku. Meenutasime, mis lastele muuseumis meeldis ja kas mõni vanaaja mõõtühiku nimetus meelde jäi. Mõiste „süld“ osutus kõige raskemaks.

Väikesed teadlased tänasid külalislahket muuseumiperet.

Kommentaarid
Tagasi üles