Vladimir Klevtsov: Vene gümnaasium lõikab sünnipäevatorti

Vladimir Klevtsov. Foto: PP

Intervjuu annab Pärnu Vene gümnaasiumi direktor Vladimir Klevtsov.

Pärnu Vene gümnaasiumil on piduderohke aeg: 24. novembril 1945. aastal loodi gümnaasiumi eelkäija Pärnu 3. keskkool, mis asus Rüütli 2. Praegusesse majja Tammsaare puiesteel koliti 1965. aasta 1. septembril, enne seda oli kool mõnda aega paiknenud nüüdse Kuninga tänava põhikooli hoones.

Kui vaatate tagasi kooli 65 aastale, siis kuidas neid lühidalt iseloomustate?

Need on olnud head aastad, kool on ellu saatnud 62 lendu ehk 5572 noort, 93 neist lõpetasid kooli kuld- ja 164 hõbemedaliga.

Seda, et meil on andekad lapsed, näitavad need kiituskirjadki. (Osutab kümnetele direktori kabineti seinu katvatele diplomitele, U. H.)

Teie koolis on õppinud Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin, laulja Jüri Homenja, jalgpalliäss Sergei Terehhov. Kindlasti on see iga kooli kadedaks tegev loend hoopis pikem?

Meie kooli vilistlane on 2001. aastal Eesti Vabariigi presidendi valimistel kandideerinud Jevgeni Tomberg, samuti Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov, Vladimir Issakov, kes ehitab Lasnamäele õigeusu kirikut, maailmameister aerutamises Juri Poljans, ettevõtja Andrei Korobeinik, rate.ee looja, on meie oma - ta oli nii andekas, et sai 100 punkti nii matemaatikaeksamil kui kirjanduses, teaduste doktor Vladimir Stepanov ja palju teisi.

Kus teie kooli lõpetajad oma haridusteed jätkavad, kas valdavalt Eesti ülikoolides või välismaal, sealhulgas Venemaal?

Suurem osa ikka Eestis, aga ka Saksamaal, Inglismaal, Rootsis. Venemaale minnakse vähem, kuid arvan, et kui sealt tuleb Eestisse tagasi hea arst, õpetaja, insener, on see meie riigile ainult kasuks.

Te olete Vene kool …

Me ei ole Vene kool, meil on vene õppe-keelega kool: meie koolis on õpilasi 27 rahvusest.

See, et Eestis on ühine kool, millel kaks tiiba - üks eesti, teine vene õppekeelega -, on suur pluss, millest näiteks lätlased loobusid.

Kui õpime ühise riikliku õppekava alusel, on lõpetaja nii töö- kui haridusturul konkurentsivõimeline.

Kui panna mõne teise kodukeelega laps eesti kooli, peab ta esmalt hakkama keelt õppima, mistõttu kannatab õppeainete omandamine. Lõpptulemusena võib juhtuda, et andekas noor gümnaasiumiastmesse ei jõuagi.

Praeguse süsteemi puhul saab õpilane oma potentsiaali paremini realiseerida. Me pole Hiina, et miljon sinna või tänna ega märkagi, meile on iga inimene tähtis.

Sellest meie rõhk kodanikuõpetusele. Kasvatame nii Pärnu linna kui Eesti Vabariigi kodanikku, sest kui inimene armastab maad, kus ta elab, tuleb ta siia alati tagasi ja toob kaasa värskeid ideid. Ideed aga maksavad tänapäeval eriti.

Mõnest muust koolist võib lehest üle päeva lugeda, Vene gümnaasiumist suurt ei kuule. Kas elate rohkem omaette või väidan ma täiesti valet?

Kuidas ei kuule!? Eelmisel aastal osalesid meie õpilased 32 projektis, neist 15 olid rahvusvahelised. Praegugi on kümme meie inimest “Comeniuse” projekti raames Belgias. Alles oli ajalehes juttu meie õpetajate korraldatud deklamaatorite konkursist, kus Pärnu koolide õpilased esitasid Sergei Jessenini ja Ivan Bunini luuletusi ja laule.

Meie õpetaja Leili Sägi pälvis presidendi hariduspreemia. Nii et me ikka teeme nii endale kui teistele.