Pikaajaliste töötute osa kasvab

Kuigi töötute hulk Pärnumaal on vähenenud eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle viiendiku võrra, moodustavad töötutest üle poole pikaaegsed töötud.

2007. aasta teisest poolest 2009. aasta esimese pooleni vähenes pikaajaliste töötute osa töötute seas Pärnumaal seetõttu, et väga palju tuli peale uusi tööta jäänud inimesi, ütles Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

Alates 2009. aasta teisest poolest hakkas kaua aega tööta olnute hulk taas kasvama, sest kriisiga lisandunud töötutest muutusid paljud pikaajalisteks.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt on pikaajalised töötud inimesed, kes pole tööga hõivatud olnud 12 kuud. Töötukassa vaate järgi kuuluvad nad pikaajaliste töötute riskirühma. 16–24aastane noor on pikaajaline töötu, kui ta ei ole olnud tööga hõivatud kuus kuud. Selliseid registreeritud töötuid oli Pärnumaa osakonnas 31. oktoobri seisuga arvel 2237.

“Kõige suurem oht pikaajaliste töötutega on see, et mida aeg edasi, seda raskem on neil tööd leida, kuna nende motivatsioon ja enesekindlus langeb, on väga madal või pea olematu,” rääkis Mets. Tihti löövad nad käega ja on kaotanud lootuse tööd leida. Pikaajalise töötuse tulemusel võivad kliendid heituda, mis toob kaasa juba suuremaid probleeme. Töötukassa töökohti ei loo, selle roll on toetada kliente tööotsingutel. “Samuti juhendame kliente, kuidas ja kust kohast tööd otsida, vajadusel aitame kandideerimisdokumente ette valmistada, tööintervjuudeks valmistuda,” selgitas Mets.

Kokku oli oktoobri lõpu seisuga Pärnumaal arvel 4191 töötut.