Kaks demokraatlikku lugu

Sindi pais. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kõige eestivaenulikum soomlane on öelnud umbes niimoodi et pole õige öelda et eestlased on rumalad - nad on päris rumalad. Pärnu Postimehes oli kaks lugu illustreerimas seda miks nii öeldakse.

Pargipuud

Esimeseks on lugu Vanapargi puudest. Soomlane on näinud Marienhamina puiesteede pärnasid - kõik ilusa ühtlase võraga noorepoolsed puud. Pärnu vanad puud ei ole enam eurotasemel. Irooniaga meenutan Novgorodi Kremlit ümbritsevatel nõlvadel kasvavaid nõgesevälju kus kõik taimed olid ühesugused - oli ilus looduslik vaade.

Kes tahavad, näevad head eeskuju Pärnus Lõuna tänava ääres. Esialgsed peened istikud on kasvanud ilusaks puiesteeks. Seda ei taha näha isehakanud looduskaitsjad, rohelised ja Mark Soosaar. See on näide kuidas demokraatia annab vabaduse ajuvabadeks kampaaniateks. Ühel päeval räägitakse vajadusest teha linn välismaalastele atraktiivseks, teisel päeval ronitakse 150-aastase kõdunenud puu otsa seda kaitsma.

Sindi pais

Teine on Sindi paisu diskussioon. Endel Mölderi mõistliku arvamuse vastu kommenteerijad esitavad arvamusi mis, pehmelt öeldes, ei ole läbimõeldud.

Olev kalatrepp ei funktsioneeri vale konstruktsiooni tõttu. Lehes oli sellest foto. Veevool on liiga võimas et kalad sellest üles jõuaksid. Kõige lihtsamaks lahenduseks oleks vee pealevoolu vähendamine. Lihtne on pealevoolu ette asetada prussid nii et seal voolu kõrgus oleks 10 cm. Astme kõrguse kohta on kalateadlastel vajalikud teadmised. Iga astme ees peab olema kalade jaoks rahunemise “bassein”. Kas Sindi kalatrepil on need piisavad? Praegusel ajal on lihtne tutvuda maailma kalatreppidega - trükkige interneti otsingusse sõna fishladder.

Paisud suurendavad jõgede veemahtu ning kalade hulk jões on võrdeline vee mahuga. Sellepärast on paisud maailmas kõrgelt hinnatud. Kes on Austraalias ringi vaadanud, see saab aru kui väärtuslik on vesi! Pealinn Canberra rajati sinna kus orus voolas jõgi millist Eestis nimetatakse ojaks. See on paisutatud järveks! Adelaidi linna läbiv oja mõõdus voolusäng on paisuga muudetud veehoidlaks mille kallastel lugesin 11 sõudeklubi. Vaadake neid Google Earth abil!

Õige oleks taastada vanad veskipaisud Pärnu jõel. Ilmselt suutsid angerjad ületada vanat Sindi paisu. Minu vanaonu oli Vihtra saeveski ja paisu omanik. Perekonnapidudel olid laual suitsuangerjad kõige suurematel liudadel. Vanaonu püüdis “korvidega” Vihtra paisu juures nii palju angerjaid et Vändra alevisse jõudis jutt Vihtra tööliste nurinast: “Iga päev (lõunalaual) ainult angerjad, sealiha pole juba kuu aega süüa saanud.”