Avaliku sõna nõukogu (ASN) arutas Pärnu linnavolikogu liikme Tatjana Jaansoni kaebust Pärnu Postimehe kirjutise “Linnavolinikud Jaanson ja Mäe rikkusid seadust” (Teet Roosaar, 22.09.10) kohta.
Pärnu Postimees on järginud head ajakirjandustava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebuse esitaja hinnangul rikub pealkirjas esitatav väide seadusrikkumise kohta tema mainet, sest seadusrikkumist saab tuvastada vaid kohus. Kaebuse kohaselt on volikogu saalis kõneldu artiklis esitatud kontekstist väljarebituna ja sisuliselt moonutatuna. Kaebuse esitaja nõuab ajalehelt vabanduse palumist.
Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla selgitas ASNile, et Vahur Mäe ja Tatjana Jaanson osalesid Pärnu linnavolikogu istungil toimunud hääletamisel päevakorrapunktis, mis otseselt puudutas Pärnu Sõudeklubi huve (vara tasuta kasutusse andmine). Samal ajal kuuluvad nii Mäe kui Jaanson sõudeklubi juhatusse. Selline olukord sisaldas huvide konflikti nii eetilises kui korruptsioonivastase seaduse mõistes. Politsei jättis väärteomenetluse algatamata põhjusel, et volikogu hääletus ei mõjutanud Pärnu Sõudeklubi majanduslikku seisu. Viimasena mainitu aga ei mõjuta küsimuse eetilist aspekti.
Ajalehe uudistetoimetaja Teet Roosaar selgitas ASNile, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 5 järgi ei tohi volikogu liige osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lg-le 1. Huvide konfliktiga on tegu juhul, kui ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis oluliselt mõjutab tema või temaga seotud juriidilise isiku majandushuve. Lõplikku selgust ei ole veel küsimuses, kuivõrd tegelikult mõjutas Rääma 27 kinnistu tasuta sõudeklubi kasutusse andmine sõudeklubi majandushuve, samal ajal kui teoreetiline mõju on kindlasti olemas.
Ajaleht avaldas pärast politsei menetlustoimingute lõppu vabanduse (13. oktoobril 2010), samal päeval ilmus teemakohane täpsustav uudis (“Politsei ei pea Jaansoni ja Mäe hääletamist väärteoks”). Samuti said pealkirjas süüdistatud isikud esitada oma nägemuse asjaoludest 24. oktoobril 2010 (“Selgitus: korruptsioonisüüdistuse tagamaadest”).
ASN asus seisukohale, et Pärnu Postimees on järginud head ajakirjandustava.
Kuigi võib kahelda pealkirjas esitatava väite juriidilises täpsuses – pigem on see ennatlik ja eksitav –, on toimetus teinud kõik endast oleneva, et asjaolude selginemisel ebatäpsus korrigeerida: esitas paranduse (Eesti ajakirjanduse eetika koodeks – EAEK p 5.3) ja vabanduse ning andis võimaluse omapoolseteks selgitusteks (vastulause p 5.2 tähenduses). Selles kontekstis ei ole sündmuste ekslik väärtusselitus käsitletav eetikarikkumisena.
ASN ei pea artiklit kaebuse esitaja mainet kahjustavaks, sest poliitikul avaliku elu tegelasena tuleb paratamatult taluda ajakirjanduse tavalisest suuremat tähelepanu ja kriitikat. Käesoleval juhul on avalikkuse huvi volikogu otsustusmehhanismide suhtes õigustatud ja kriitiline hoiak põhjendatud.
Volikogu stenogrammide tsitaatide täpsuse üle puudub ASNil võimalus otsustada, sest kaebus ei täpsusta moonutuse olemust ega esita ka stenogrammi ennast.