Pärnumaal võiksid turiste köita unustamatud rahvamajad

Pärnumaa rahvamajad ja kultuurikollektiivid sõlmisid Nooruse majas messil sidemeid.

FOTO: Urmas Luik

Laupäeval Pärnus Nooruse majas rahvamajade ja turismiedendajate ümarlaual osalenud leidsid, et samamoodi üleriigilise mõisate külastusmänguga võiksid uksed avada Pärnumaa rahvamajad.

Mitu tundi väldanud esinemisprogrammis astusid üles ja tutvustasid end Pärnumaal tegutsevad kollektiivid.

FOTO: Urmas Luik

Pärnumaa rahvamajade messil otsiti mooduseid, kuidas kultuuritegijad ja turismiedendajad senisest paremini ühte jalga käima panna, luues niiviisi kultuurikollektiividele esinemisvõimalusi ja muutes Pärnumaa atraktiivsemaks turistidele.

Leiti, et piirkonna teeb omanäoliseks konkreetse paiga kultuurilugu ja külalise tooksid linnast maale traditsioonilised üritused, mille toimumisaega ja -kohta peab olema lihtne meelde jätta. Rahvamajad võiksid olla paikkonna külastuse algpõhjus, et tekiks huvi piirkonda edasi uudistada.

Ümarlauda olid arutlema palutud Pärnumaa kahe maaeluarendustoetuste jagamiseks loodud piirkondliku Leader-grupi juhid: Mercedes Merimaa merelähedasi valdu ühendavast Pärnu lahe partnerluskogust ja Merle Adams Pärnu jõe ümbruse valdu nii Pärnu- kui Viljandimaalt koondavast rohelise jõemaa koostöökogust.

Nii Merimaa kui Adams kinnitasid, et mõlemal Leader-grupil on rahvamajade külastusmängu korraldamiseks sobivad toetusmeetmed olemas.

Turismiettevõtjate hulgast avaldasid arvamust Tõstamaa vallas turismitalu ja Pärnus hotelli pidav Enn Rand ning Pärnu villa Artise perenaine Viivika Orula.

Rand lisas, et peale rahvamajade lahtiste uste päevade võiks korraldada paikkonda tutvustavaid jooksutuure ja siinsed kirikud võiksid olla palverändurite sihtpunktiks.

Kultuur kui olemise viis

Ümarlaua moderaator Tiit Kask tsiteeris mõtteärgituseks Hando Runnelit, kelle sõnade kohaselt on kultuur kõigepealt kodu, seal olemise, tegutsemise ja käitumise viis. Ja tõstatas küsimuse: kas sellest üksi piisab, kui olla turistile sõbralikult avatud?

“Pärnu lahe partnerluskogu on juba kultuuril kosjas käinud ja meie piirkonna ühisprojekti – romantilise rannatee lugu ongi üks viise, kus üheskoos on vaja nii kultuuri kui turismi. See ongi ühine piirkonna arendus,” lausus Merimaa.

Romantiline rannatee pole konkreetne tee, vaid võrgustik, mis ühendab kohti ja inimesi, keda turistil võiks samas kandis olla huvi külastada. Merimaa lisas, et kirikutuuriga on romantilisel rannateel juba algust tehtud.

Idee väärtuslikkust näitab seegi, et pärast romantilise rannateega alustamist on Eestisse asutud rajama näiteks sibulateed ja Peeter Suure sõjateed.

Adams tõi rohelise jõemaa Tori piirkonnast näite, kus juba toimib kooshingamine turismi- ja kultuuriinimeste vahel. Ettevõtjad kutsuvad peamiselt kohalikke pillimehi ja kui kohapealt pole võtta, kutsutakse nad naabrusest, et külalisele pakutav oleks ehe.

On vaja oma lugu

 “Seda Eesti asja tuleb meil hakata järjest rohkem väärtustama. Et oleks laua peal kohalik toit, see, mis silmale-kõrvale pakutakse, oleks aus Eesti asi. Ja kui vaadata turismi seisukohalt, siis ammu enam ei tulda meie piirkonda ainult Soomaad vaatama. Tahetakse kogeda elamust. Kui sa lähed vaatad, et oi kui tore suur puu, ja kohalik sinna juurde elulise jutu räägib, saab puu erilise väärtuse. Vaja on lugu ja lugu tuleb inimestelt. Paljud asjad on kinni meie kahe kõrva vahel,” mainis Adams.

“Vaadake ringi, otsige välja piirkonna kõige kuulsam ajalooline isik ja looge selle ümber oma lugu,” soovitas Enn Rand.

Rand märkis, et on eri keeltes rääkinud kaugelt külalistele oma esivanemate talu ja pere lugu. Peale selle jutustanud Kõpu kirikust, mille lähistel on sündinud esimene eesti soost õigeusu piiskop Platon ja see fakt köidab inimesi igast ilmakaarest. Kuna Rand on Nõukogude armees teeninud, tahetakse kuulda neidki mälestusi.

“Võtame kas või Kihnu. Kui seal kultuuri ei oleks, vaevalt viitsitaks üle vee sinna sõita. Tuleb olla omanäoline,” tõdes Merimaa.

Kask nentis, et Pärnumaa on kõige suurema pindalaga Eesti maakond, hõlmates 11 protsenti kogu maismaast, samuti kõige pikema ajalooga maakond.

“Vaid meie maakonna kohta saab öelda, et siin on 11 000 aastat ajalugu. Arvan, et oleme kõige paiksem Euroopa rahvas. Paikse olemise iidne tarkus, ürgkodune paik – see ongi meie lugu, meie eripära,” kostis Kask.

Kollektiivid olid messil väljas end tutvustavate voldikutega, paraku polnud peale giidide esindaja märgata turismiettevõtjaid, kellega loodeti sidemeid sõlmida.

Tagasi üles