Lõppeval nädalal ütles kõva sõna Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes Brüsselis kohtus Läti ja Leedu kolleegide ning Euroopa Komisjoni esindajatega. Parts ütles, et riikidel on aeg minna rongiliikluse taastamisel Tallinnast Varssavisse sõnadelt tegudele, sest kõik eeldused selleks on olemas.
Juhtkiri: Helesinine vagun kaugeneb
Olemasolevat taristut kasutades on rongi reaalne sõidukiirus 120 kilomeetrit tunnis. Leedu ja Poola piiril võetaks appi automaatne rööpmelaiuse vahetuse tehnoloogia, mis võimaldaks vältida vagunirataste vahetamist.
Eesti initsiatiivi toetasid Läti ja Leedu. Nii lepiti kokku, et Euroopa Komisjoni koordineerimisel koostatakse uueks aastaks detailne tegevuskava, avamaks reisirongiliiklus Rail Baltical marsruudil Tallinn-Riia-Kaunas-Bialystok-Varssavi. Parts kinnitas, et kiirrong läbib Tartutki.
Kas Pärnu võib lootuse, et kauge helesinine vagun kord suvepealinnas peatub, lõplikult maha matta? Ei veel. Nimelt on minister öelnud järgmist: ”See oleks üks reaalseid rakendusi Rail Balticale, mis ei tähenda sugugi, et suured ambitsioonid, ka Rail Baltica Pärnust läbiviimine, poleks enam teema. Ambitsioonid on kõik alles, aga need on kaugema tuleviku teema.” Niisiis, meest sõnast, ministrit …?
Pärnumaalasi huvitab, milline on “kaugema tuleviku” konkreetne ajaline määratlus. Balti riigid ja Poola peavad saavutama, et Rail Baltica oleks Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 investeeringute kavas. Paraku ei paista lähikümnendil rongiliikluses Pärnule midagi muutuvat. Pigem peab Eesti silmas kuni 160 kilomeetrit tunnis rongisõitu võimaldavaid raudteeinvesteeringuid Tallinna-Tartu-Valga-Riia liinil.