Allikukivi raamatukogus kajastub paikkonna lugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Allikukivi raamatukogu juhataja Tiina Kuum, kelle Eesti raamatukoguhoidjate ühing tunnistas aasta maaraamatukoguhoidjaks 2010 Pärnumaal, väärtustades tema kauaaegset kutsetööd ja koduloohuvi.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnust poolesaja kilomeetri kaugusele Valga tee äärde jääb Allikukivi raamatukogu, kus selle juhataja Tiina Kuum on sisustanud näituseruumi ja koduloonurga ning vaimuvara laenutamise kõrval väärtustab paikkonna möödanikku.

Laenutustoas köidab pilku ja äratab huvi väljapanek “Saarde vald kultuuriloos”, kus on näha piirkonna kuulsatest inimestest kirjutatu ja nende enda kirjasõna, näiteks novellimeister Peet Vallaku oma.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Allikukivi on kohanimi, mis saksa keeles kõlas uhkelt – Quellenstein. Selle Saarde valda jääva maakoha tuntuim looduslik rajatis on 33 meetri pikkune koobas, mille maa-alused veesooned on uuristanud liivakivisse ja mis on kantud “Eesti ürglooduse raamatusse”. Samas vuliseb Alva ürgoru veerul maa seest välja allikas, mis ilmselt oligi vabrikuasulana kujunenud paiga ristiema.

Allikukivi kui küla ei ole Eesti kaardil, seda omaaegse kalevi- ja kammvillavabriku asukoha nime kannavad vaid maaliinide bussipeatus ja raamatukogu, mis asub vabrikutööliste kasarmust ümber ehitatud majas juba 40 aastat. Pärast seda, kui vabrikuomanik Zoeppfeli elamus hõivas seni raamatukogu kasutada olnud ruumid praegune Tihemetsa (varem Väljaküla) põhikool.

Lapsed kirjasõnas

Põhikooli poisid-tüdrukud lippavad tundide lõppedes paarisaja meetri kaugusele, et vaadata uut lugemist, istuda arvutis, ajada tädi Tiinaga juttu. Tulijatest jäävad ahjusooja pikka esikusse välisjalatsite paarid ja toolidele hunnikusse joped-sallid. Ahjusoojad on laenutusruum ja avalik internetipunkt ning näitusetuba.

Praegu on seal vabrikutöölise peres sündinud maalikunstniku August Janseni tööde reproduktsioonide kõrval uudistada Väljaküla 450. aastapäevaks välja sätitud Allikukivi savitööstuse toodangu näidised, mida kohalikud elanikud on kodunt teistele vaatamiseks usaldanud tuua. On nii kausse kui ahjupotte, katusekive, drenaažitorusid ja telliseid, millest on laotud enamik siitkandi kivimaju. 

Näituse koostaja on Allikukivi raamatukogu juhataja Tiina Kuum, kelle Eesti raamatukoguhoidjate ühing valis Pärnumaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks.

Lastele tädi Tiina käed on parasjagu tööd täis. Kolm algklassiõpilase mõõtu poissi laob koolikotist välja loetud raamatuid ja küsib uusi vastu. Kõrval lastetoas otsib juntsu sobivat lauamängu ja internetiruumis on arvutitagused toolid hõivatud.

“Paljud teevad siin bussiooteaega parajaks, mina neid ei õpeta ja ega nad tahagi, koolipäev on olnud väsitav, nad tahavad omasugustega suhelda,” naeratab jutukaaslane leebel moel ja lisab, et halva ilmaga on raamatukogu koht, kus lapsed tundide lõpu ja bussi tuleku vahelist aega saavad sisustada.

Tunnustatud raamatukogujuhataja jutu järgi on laenutajaid juurde tulnud, näiteks välismaal tööl olnute arvelt, nemad tunnevad huvi uudiskirjanduse vastu.

“Saarde vald on meid hästi toetanud, meil on raamatute ostuks raha,” kinnitab juhataja, kes omavalitsuse sellisesse lahkusesse suhtub siiski valivalt ja kaalutleb, kas iga uudisraamat ikka vastab piirkonna lugejate soovidele. Ta tugineb oma 30 aasta pikkusele töökogemusele ja enda suurele lugemusele, et aimata, milliseid raamatuid võib vaja minna.

Lähim väike raamatukogu asub paari kilomeetri kaugusel Tihemetsa alevikus, aga see on Voltveti koolituskeskuse infopunkt. Suur avalik raamatukogu on viie kilomeetri kaugusel vallakeskuses Kilingi-Nõmmes, kuid Allikukivile tullakse laenutama sealt ning isegi naabermaakonnast kirjandust, mis on vajalik täiskasvanud õppijatele.

Diplomitööde kirjutamiseks, pedagoogikat, psühholoogiat või sotsiaaltööd käsitlevad raamatud. Internetipõhine suhtlemine ja spetsiaalne raamatukoguprogramm on kiireim viis saada teavet, kust üht või teist vajalikku trükist laenutada.

“Tihemetsa kandis elavad endised tehnikumi õpetajad ja spetsialistid, teadlikud inimesed, kes tulevad oma kindlate soovidega. Aga minu lemmiklugejad on need, kes peale meelelahutusliku kirjanduse loevad ka muud, kuigi ega meelelahutustki saa pahaks panna,” arutleb Tiina õhtupäikesest valgustatud laua taga enne, kui uus tere uksest sisse astub.

“Küll on hea, et raamatukogu on kohe kodu lähedal, ma siitsamast külast, üle tee,” seletab tulija pärimise peale ja ütleb oma nime: Helgi Kosenkranius. Heino Kiige uustrükis ilmunud “Maria Siberimaal” on naisel läbi loetud ja nüüd küsib ta midagi uut ja head lugeda. “Mulle meeldivad lihtsad raamatud, külaelu, õnn, armastus,” kostab ta, kui juhataja kõrvaltoa riiulite vahele kaob ja ligi 20 000 raamatu hulgast küsijale sobivat otsib.

Külakuulsuste riiul

Allikukivil on raamatukogu olnud 90 aastat. See asutati 1920. aastal Voltveti haridusseltsi algatusel ja töötas Voltveti koolimajas, enne kui 1946. aastal ligi kilomeetri võrra edasi ehk Allikukivi rahvamajja koliti.

Enne Tiina Kuuma oli siin juhataja Silvi Pilvet, kelle Eesti raamatukoguhoidjate ühing nimetas 2001. aastal esimaaraamatukoguhoidjaks. Nii et üheksa aastaga on töötulemuste põhjal ring täis ja Tiina Kuum on Pärnumaal 12. aasta maaraamatukoguhoidja.

Suurejõe kandist pärit, istus Tiina koolilapsena tundide lõpu ja kojusõidubussi vahelise aja Vändra lasteraamatukogus, kus toimus põnevaid viktoriine ja headele raamatutele olid pikad järjekorrad. “5.-6. klassis oli juba nii, et lugemine hakkas õppimist segama, mõnikord läksime klassiõega jala koju, viis kilomeetrit, ja rääkisime terve tee, mis seal raamatus nüüd edasi sai,” meenutab ta.

Kuigi ajalugu oli koolis Tiina lemmikaine, oli ta kutsevalik iseenesest mõistetav. Enne Allikukivile tulekut töötas naine kümme aastat Kilingi-Nõmme raamatukogus.

Oma eelkäijast Allikukivile jäänud paikkonna möödanikku väärtustavat riiulit “Saarde vald kultuuriloos” on ta järjepidevalt täiendanud. Kesksel kohal on siitsamast lähedalt pärit novellikirjaniku Peet Vallaku looming.

“Siin on ajalooliselt hästi rikas koht, siin on uurida küll ja küll,” kinnitab Tiina Kuum. “Väga palju aitavad kohalikud, näiteks savitööstuse näitus ei olnud ainult minu ega seltsi ettevõtmine, vaid hästi palju inimesi tuli hingega kaasa. Meil on olnud siin käsitöö- ja maalinäitusi, Voldemar Randmaa tehtud hoonete makettide näitus.”

Selts, mida Tiina jutus mainib, on tema algatusel tunamullu loodud MTÜ Külaselts Iiris, mis paikkonna sumbunud ja vahepeal omaette vajunud elu on käima löönud ning ärksamad kodunt välja toonud.

Kultuurilugu, õppereisid muude mittetulundusühingutega tutvumiseks, käsitöönäitused, külapäevad mahuvad Iirise tegemistesse.

“Näete, see on Saarde kõlavöö, õpetaja Juta Rea joonistab mustri üles,” tõuseb Tiina näitama mitme meetri pikkust ja paari sentimeetri laiust kootud paela ja kinnitab taas, et kohalikud on hoidnud põlvest põlve tänapäeval ainukordseid näputööesemeid.

“Koduloohuvi on isiklik hobi, millega olen saanud töö kõrvalt tegelda,” väidab Tiina. Sellest huvist valmis näiteks Pärnumaa koduloolaste seltsis elevust tekitanud uurimus Kärsu mõisa (mainitud 1580) kuulsa suguvõsa kohta. Uurimistöö järgi asus Kärsu mõis Allikukivi mäel Voltveti raudteejaama tee ääres ning rahvasuu kutsub kohta Vanamõisaks ja mäge Kärsu mäeks. Praegu koostab agar koduloolane Allikukivi raamatukogu ajalugu.

Huvi kodunt

Tiina ei ole päri väitega, et lugemis- ja raamatuhuvi väheneb katastroofilise kiirusega ning seda protsessi pole suutnud pidurdada isegi lõppev raamatuaasta. Tema sõnutsi algab sinasõprus raamatuga kodunt ja kui seal loetakse kas või ajalehte, hakkavad lapsedki kirjasõna vastu huvi tundma.

“Mul tuli uus pakk raamatuid, võtsin kolm lasteraamatut sealt koju kaasa, loen need läbi, sest lapsed tahavad teada, millest seal juttu on. Lapsi ei tohi petta, täiskasvanule võid veel öelda, et sellest ja sellest,” seletab Tiina kui nelja tüdruku ja ühe poisi ema.

“Varem katsetasin uusi lasteraamatuid oma laste peal, nad loevad siiani hästi palju ja tore on jälgida, kust neil hakkab huvi filosoofia või muu sisulisema kirjanduse vastu,” mainib Tiina, pidades silmas oma kolme vanemat, juba kõrgkooli jõudnud last.

Maaraamatukoguhoidjate kohta mainib Pärnumaa tänavune parim, et enamik teeb seda tööd palgaga hüvitamata entusiasmist. “Aga keskkogu teeb meile väga häid koolitusi, oleme õppinud arvutiprogrammi, eriti kasulikud on kirjanduse ülevaated. Suhtleme omavahel raamatukogude blogides, küsime kolleegidelt nõu, saame häid mõtteid, näiteks selle kohta, millist näitust üles panna.”

Allikukivi raamatukogu kodulehele kirjutab Tiina toredaid ja südamlikke kohaliku elu uudiseid ja huvi selle veebilehe vastu hõredalt asustatud paikkonnas suureneb.

Raamatukoguga samas majas elavad eakad inimesed, koolitöölt teenitud puhkusele jäänud õpetaja Pedaja hoolitseb selle eest, et tööpäeva alguseks õhkaksid raamatukogu neli ahju sooja. Küttepuude raha annab vald, kuid ülejäänud töö, majaosa haldamine ja hoone ümbruse korrashoidmine on maal raamatukoguhoidjale nagu enesestmõistetav kohustus kirjanduse laenutamise kõrval.

CV

* Sündinud 22. jaanuaril 1961 Tamsalu alevis.
* Lõpetanud Vändra keskkooli.
* Töötanud raamatukoguhoidjana Abjas ja Kilingi-Nõmmes.
* Allikukivi raamatukogu juhataja 2005. aastast.
* Läbis 2005-2006 raamatukoguhoidjate kutsekoolituse Tallinna ülikooli juures.
* Eesti raamatukoguhoidjate ühing nimetas ta aasta maaraamatukoguhoidjaks 2010 Pärnumaal.
* Huvitub koduloouurimisest, mälumängust, käsitööst.
* Viie lapse ema.

Tagasi üles