Nutikas telefon võib kogemata hiigelarve teha

Šokiarvete vältimiseks tasub rohkete lisafunktsioonidega telefoni ostes selle kõik seaded endale sobivaks sättida. Kui ise ei oska, paluge klienditeenindajalt abi. Foto: Ants Liigus

Üha sagedamini pöörduvad mobiilifirmade ja tarbijakaitsjate poole need, kelle telefon omaniku teadmata internetis käies hiigelarve teinud. Et seda teiega ei juhtuks, tasub üht-teist varakult kõrva taha panna.

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski kinnitas, et viimasel ajal on ametisse laekunud rohkelt kaebusi mobiilse internetiga kaasnevate arvete kohta. “Tarbijad on valinud välja paljude lisafunktsioonidega mobiiltelefoni, kuid neid ei osata piisavalt teadlikult kasutada,” lausus ta.

Telefoni iseeneslik internetiühendus on omane enamjaolt uue generatsiooni telefonidele ehk teisisõnu nutitelefonidele, millega peale helistamise ja sõnumite vahetamise saab internetiteenuseid kasutad.

“Kõige lihtsam on mobiiltelefoni soetades küsida esinduses teenindajalt, mis telefoniga on tegemist ja kas see on internetipõhine telefon või mitte,” selgitas Elisa pressiesindaja Marika Raiski.

Vali kindel pakett

EMT pressiesindaja Kaja Sepp märkis, et ise ei tee telefon midagi ja probleemid tekivad üldjuhul, kui omanik on mõnikord endale teadvustamata aktiveerinud telefonil seaded, mis käsivad sellel käia näiteks iga kindla aja tagant internetis andmeid värskendamas. Levinuim korraldus on e-kirjade telefoni tõmbamine.

“Nutitelefon ongi loodud selleks, et sellega oleks mugav internetis toimetada. Seepärast käib seadete aktiveerimine kergelt, vaid paari jah-vajutusega – kõik on tehtud selleks, et inimene ei peaks vaeva nägema,” seletas Sepp.

Mobiilse interneti saab ka telefonist täiesti välja lülitada, selleks tuleb pöörduda operaatori poole, kes teenuse deaktiveerib. “See on kõige äärmuslikum variant, kuna siis ei ole kliendil enam võimalik soovi korral m-internetti kasutada,” sõnas Raiski. “Kliendil oleks sel juhul mõistlikum osta juba lihtsam telefon, mis ei ole internetipõhine.”

Kui aga soov siiski internetti kasutada, siis üllatusarvete vältimiseks on kõige kindlam viis tellida taskukohane internetipakett, soovitas Tele2 kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov.

Kui aga internetti telefoniga kasutada ei soovita, võiks internetivõimaluse telefoni seadete menüüst välja lülitada, võttes linnukse ära neist kastikestest, mis mobiilset internetti lubavad ja tarbivad, juhatas Gorstov.

Lähemalt on mobiilide salaja internetis käimise kohta lugeda Tele2 tootearendaja Oliver Ojamaa blogis “Oliver soovitab” aadressil oliver.tele2.ee.

Et jõulukink vaid rõõmu tooks

Jõulukinke valides vaatavad paljud mobiilipoodide poole, kuid endale või lapsele  internetiühenduse võimalusega taskutelefoni ostes peaks kindlasti endale selgeks tegema, kui suureks võib arve kasvada. Kui enda mõistus poes meeldima hakanud aparaadist üle ei käi, tasub selle kasutamiseks nõu küsida klienditeenindajalt.

“Et laps oleks rõõmus ja vanem muretu, on mõistlik tellida mõni internetipakettidest, nii on üllatused arvel välistatud,” soovitas Gorstov. “Paketid on üles ehitatud piiramatu kasutuse põhimõttel. Isegi kui internetikasutus ületab paketis näidatud mahtu, langeb lihtsalt interneti kiirus, kuid teenust saab edasi kasutada ja edasise kasutamise eest täiendavalt raha maksta ei tule.”

“Juhul, kui ostate lapsele nutitelefoni, tuleb talle selgitada, mis on internet mobiilis. Näiteks, kui laps läheb youtube`i, suhtleb sõpradega Facebookis või  Twitteris, siis kõikide nende teenuste kasutamiseks on ta tarbinud interneti teenust,” selgitas Raiski.

Samuti tuleb lapsele selgitada, kuidas käib mobiili rakenduste seadistamine ja mida teha, kui seadistamine ebaõnnestub. Kui inimene üritab telefoni seadistada uut rakendust, kuid see ebaõnnestub, siis telefon on ikkagi kasutanud andmesidet ning inimene saab interneti kasutamise eest arve.

“Kui sul mõne rakenduse seadistamine ebaõnnestub, siis pöördu operaatori esindusse ja lase oma telefon üle kontrollida. Alati saab esindusest või klienditeenindusest paluda abi rakenduste seadistamisel,” soovitas Raiski.

Sepp rääkis, et mobiiliga tahtmatu internetikasutus ei ole küll massiline, kuid šokkarved on tavaliselt suured ja seepärast leiavad need palju kõlapinda.

“Et nutitelefone tuleb turule järjest rohkem ja nende hind üha langeb, siis potentsiaalselt probleemide hulk kasvab,” märkis Sepp. “Üha rohkem inimesi soetab endale nutitelefoni, kuid ei süvene selle võimalustesse ega mõtle uue tehnoloogiaga lisandunud teenustele. Kasutusjuhendit loetakse ju iga seadme puhul ikka viimases järjekorras, kui miski muu enam ei aita.”

Grostov rääkis, et Tele2 on olukordi, kus inimene väidab, et pole internetis käinud, ehkki arve seda väidab, lahendanud juhtum juhtumi haaval. “Selgitame välja põhjuse ja leiame koos lahenduse,” lausus ta. “Oleme teinud omalt poolt järjepidevalt tööd selleks, et inimeste teadlikkust telefonidest ja internetikasutusest tõsta.”

NUTITELEFON?
Nutitelefon on seade, mis sisaldab mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioone. Helistamise ja sõnumite saatmise kõrval võimaldavad nutitelefonid kasutajal end positsioneerida, kuulata muusikat ja sirvida veebi. Traditsiooniliselt loetakse nutitelefonideks seadmeid, kuhu saab lisatarkvara paigaldada.


Hanna Turetski,
tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja:
“Et vältida hilisemaid ebameeldivusi ja suuri telefoniarveid, tuleks kõigil telefonikasutajatel veenduda, et tema sidevahend on seadistatud nii, et ei toimuks automaatset internetti minekut, millega kaasnevad suured telefoniarved. Kui ise seadistust muuta ei oska, tuleb nõu ja abi saamiseks pöörduda telefoni operaatori poole.”