Juhtkiri: Kui seaduselünk toob kannatusi

Foto: Pärnu Postimees

Üsna radikaalsena mõjub üheksa lapse ema juhtum, kelle ametnikud õppimiseks määratud stipendiumi tõttu sotsiaaltoetusest ilma jätsid. Kasvatada üheksat last, üritada ots otsaga kokku tulla ja selle kõige kõrvalt veel ülikoolis õppida nõuab väga suurt ettevõtlikkust ja aega. Kõrvaltvaatajal on raske, kui mitte võimatu anda hinnangut selle kohta, kas mitme lapse kõrvalt peab veel kõrgkooli minema või mitte. Riik, omavalitsus või ülikool ise peaksid ometi toetama nendegi inimeste võimalust end harida, kes ise seda finantseerida ei suuda. Pärnu suurpere 41aastane ema sellise toetuse saigi – Dharma Helle Randami stipendiumi –, kuid see tingis Pärnu sotsiaalosakonna töötajate otsuse naisele sotsiaaltoetuse maksmine lõpetada.

Olukord on muidugi küllaltki traagiline ja omajagu jaburgi, sest naine kinnitab, et ei tohi stipendiumi eest lastele süüa osta ega üüri maksta. Õppestipendium on mõeldud õpingutega kaasnevate kulude katmiseks. Toetusest ilma jäänu on ametnike suhtes väga mürgine: “Sotsiaaltöötaja väide tekitab olukorra, kus hariduse omandamine pole meie riigis vaestele ette nähtud.”

Ometi ei saa Pärnu sotsiaalametnikke karmilt hukka mõista, sest seadusest peavad nad kinni pidama ning korrektsust peab toetuste jagamisel täht-tähelt ja number-numbrilt hoolega jälgima.

Pärnu sotsiaalosakonna ametnik Raul Kivi ütles Õhtulehele, et nutuse olukorra põhjustas seaduselünk ja sotsiaalministeeriumil on palutud selles osas seisukoht võtta. Seadused ei ole kahjuks nii ideaalsed, et kõiki võimalikke variante ette näeksid, kuid lünga avastamisel tuleb kindlasti mõelda eelkõige inimesele, kelle jaoks seadused on loodud, ja lünk kiiremas korras kaotada.