Juhan Parts: Eesti kolm eesmärki peavad olema iseendaks jäämine, jõukuse kasvatamine ja kolm last perekonda.

Foto: Andres G. Adamson

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esines Pärnus taastusravikeskuse Tervis konverentsikeskuses saalitäiele väärikate ülikooli kuulajatele. ”Asjalikud küsimused, mulle meeldis,” ütles Parts pärast kohtumist.

Juhan Partsi juhitaval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil pole praegu kõige paremad päevad. Majas tuuseldas ringi kaitsepolitsei, kahele kõrgele ametnikule on esitatud kuriteokahtlustus.

Kui kaugel on ametkondlik juurdlus kantsler Marika Priskele esitatud kahtlustuse osas?

Meie soov on kõik küsimused, mida õiguskaitseorganid tõstatavad, omakorda üle kontrollida. Olgu siis tegemist abstraktselt teehangetega või konkreetselt kantsleri ja maanteeameti peadirektori tegevust puudutavatega.

Lähinädalatel tahame jõuda raportini, mida valitsusele esitada. Oluline on, mida olen ajakirjandusele mitu korda öelnud ja kordan Pärnu Postimehele: esiteks, keegi, ei kantsler ega maanteeamet ole võtnud altkäemaksu, teiseks pole riigile tekkinud sentigi kahju.

Mis olid need kuriteod, siin ei saa ma oma hinnanguid ja arusaamu kommenteerida, aga kogu see väidetav kriminaalne aspekt on mulle jätkuvalt arusaamatu.

Usun, et see on paljudele arusaamatu. Minu Rootsi kolleeg oli väga üllatunud, et mis meil Eestis toimub. Rootsis pidanuks kantsleri tasemel ametnik tegema just seda, mida Priske tegi: otsima keerulises olukorra lahendust, kuidas edasi minna. Eestis saab selle eest kuriteokahtlustuse!

Minagi loodan, et asi piirdub vaid kahtlustusega. Oleme valmis pakkuma maksimaalset teavet õiguskaitseorganitele, kuidas on üles ehitatud teedehangete protsess. Et mängus on Euroopa raha, on loodud erakordselt keeruline protsess, kus eri isikutel on õigused ja kohustused.

Rääkida siin ühe või teise isiku kellegi kuhu või millelegi kihutamisest on arusaamatu.

Kas nii ei või tekkida olukord, et hakkame kaotama asjalikke inimesi riigiteenistusest, sest riiki teenides on nii lihtne mainele märk külge saada?

See on väga õige küsimus. Kõik riigiasutuste juhid, kel on juhtimisvastutus, -riskid, kes peavad suhtlema tellija või kliendiga, partneriga, huvigrupiga – see on kantsleritele ja paljudele ametnikele tavaline töö ja selle eest võib saada kahtlustuse. Tuleb mõelda, mida oleks vaja riigi avalikus teenistuses teha.

Avaliku teenistuse bürokratiseerumine on viimastel aastatel aina süvenenud. Nüüd tuleks teha vastukäik, korraldada debürokratiseerimine ning tuua esile juhtimisvastutus, loomingulisus, tulemusele orienteeritus.

Bürokratiseeruval avalikul teenistusel pole õigusriigis mingit põhjendust, see on tee tagasi tšehhovlikku-kafkalikku minevikku. Vaadake, mida arutavad soomlased oma majandusväljakutsetest. Nende SITRA äsjane raport käsitleb riigi administratiivse ressursi taha toomist innovatiivsele majandusele, et Soome püsiks maailma konkurentsis. Millega meie tegeleme?

Kas Eesti riigihankeseadus on siis lombakas? Viimane oli eriti kurioosne näide, kus hanke võitnud firma vaidlustas omaenda tulemuse.

See oli küll karikatuurne. Riigihankeseaduse sügav mõte on luua võrdsed võimalused ja kaitsta korruptsiooni, ametkondade võimaliku kokkumängu eest. Teisalt on koomiline, et näiteks Kose-Aruvalla tee, kus oli neli head pakkumist, ei saa aasta otsa tellija sõlmida lepingut, sest kogu aeg tekib probleemseid kohti. Hanke vaidlusprotsess pole veel lõppenud.

Oluline on, kuidas vältida asja torpedeerimist lihtsalt justiitsprotsessidega. Siin on vaja mingit lahendust. Riigihanke eesmärk on ju hankida asi või teenus parima võimaliku hinnaga.

Ütlesite hiljuti seoses Rail Balticaga, et Eesti panustab ühendusse üle Tartu ja Valga, rongiga Euroopasse jõudmine läbi Pärnu lükkub kaugemasse tulevikku. Kas seda ebamäärast “tulevikku” saaks kuidagi ajaliselt konkretiseerida?

Euroopa Liidu järgmist rahastamisperioodi ei ole veel välja kuulutatud ja oleme nende debattide künnisel. Euroopa Liidu transpordipoliitika arutamisel aastani 2020 on Rail Baltica kogu aeg sees olnud.

Rail Baltica Pärnu või Euroopa mõõtme hetkeseis on selline, et Euroopa Komisjon koostöös Balti riikidega on tellinud põhjaliku tasuvusanalüüsi koos trassiuuringuga Briti transpordikonsultatsiooni ettevõttelt ning see peaks olema laual märtsikuus.

Alles möödunud nädalal oli uurimisgrupp Eestis, käisid ja vaatasid trasse, suuri tehnilisi lahendusi ja usun, et märtsis on taas üks teivasjaam läbitud.

Kõige rohkem hirmutab mind realismi küsimus. See on selles, et me umbes jagame selle projekti maksumust. Julgen Pärnu Postimehe lugejatele öelda, et see on umbes 5 miljardit eurot. Mõelgem – see on 78 miljardit krooni kolme riigi peale. Eesti osa võiks olla 1,5-2 miljardit eurot, seega 30 miljardit krooni. Kust selline raha võtta?

Optimistina tahan öelda, et viie või kümne aasta pärast võib tasuvuspilt muutuda. Kas suudame leida realistliku lahenduse, mis kaup ja reisijad raudteed mööda hakkavad liikuma? Palju maksab investeering, kui suur on sotsiaalmajanduslik võit?

Rail Baltica projekt on laual ja sellega saab kogu aeg edasi minna.

Kuidas olete rahul tööde käiguga Via Baltical Eestis?

Ei ole rahul! Oli kaks võimalust. Kas see leping lõpetada, kuigi oli hange, korralikud pakkujad, korralikud partnerid ja Läti suurim teedeehitaja. Kuidas oskasime meie arvata, et hange oli alla pakutud?

Olime rahul, kui saime selle pärnakate ammuse konnasilma lepingusse, loodan, et ebameeldivused olid ajutised ja tee tehakse valmis.

Meil on raha juba neljanda etapi ehitamiseks Papiniidu sillast edasi. Positiivne on, et Pärnu saab vajaliku ümbersõidu. Väga loodan, et selle tööga saame lahti ühest pudelikaelast Via Baltical.

Mäletatavasti ütlesite eelmise linnavalitsuse puhul, et Pärnul pole visiooni kohaliku lennujaama arendamiseks. Kas praegu on näha paremaid arenguid?

Pärnu lennujaam kuulub Tallinna lennujaamale ja nendega on kokkulepe, et nad peavad Pärnu initsiatiivgrupiga tegema reaalset koostööd. Nii Tallinna lennujaama juhtide kui nõukoguga on kokku lepitud, et hoiak, nagu elaks Pärnu lennujaam oma viimaseid päevi, on maha võetud.

Kui poleks olnud aktiivseid kohalikke ettevõtteid ja juhte ning initsiatiivgruppi, oleks lennujaamal kriips peal. Lennujaama perspektiiv sõltub reisijate arvust.

Ütleksin nii: Pärnu lennujaama võti on Pärnumaa turismi arengus. Kõik sõltub turismi arengust ja mahtudest. Mingit massilist kasvu pole oodata, aga küsimus on, milliseid hädavajalikke investeeringuid tuleks teha, et teenindada mingit osa potentsiaalsest turismiturust läbi lennujaama. Sellele peab ausalt vastama, kui palju tuleks Pärnusse turiste, kui nad saaksid lennata otse Pärnusse.

Aeg-ajalt on kurdetud, et Eestil justkui pole enam suurt eesmärki, mille poole püüelda. Mis võiksid olla järgmised saavutused?

Igal juhul on õige küsida, mis võiksid olla meie rahva järgmised horisondid, mille poole liikuda. On kolm asja. Esiteks peab Eesti jääma iseendaks, pole vaja kedagi ega midagi kopeerida, üle võtta. Peame olema enesekindlamad oma soove, unistusi sõnastama. Eesti on Eesti. Peame mõtlema, kuidas hakkama saada.

Teiseks peame rahvaga oma jõukust kasvatama. Oleme üldiselt vaesed ja lugejal võib hakata kurb, kuid jõukuse rohkendamine võtab põlvkondi. Arendama välja ettevõtlusvõimekuse, mis reageerib paindlikult turumuutustele.

Kolmandaks, mis võiks olla esimene: Eesti peres peab olema kolm last. 21. sajandil lõpeb 20. sajandi üleilmne rahvastikuplahvatuse trend.

Majandussurutis olevat läbi, alanud on kasv, ent samal ajal püsib suur tööpuudus. Mis tunne on sellisel vastuolulisel ajal olla Eesti valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister?

Ma ei taha anda stammvastust, aga pean olema tänulik sellise võimaluse eest. Olla oma riigi valitsuses ja vastutada millegi eest on privileeg.

Kui sügavalt ma seda vastutust tunnetan? On kuidagi kahetine tunne. Oleme kriisist väljas, meil läheb hästi, suunad on selged. Meie seis on parem kui enne kriisi – see on kahestumine 30 protsenti.

70 protsenti tundub, et me pole kriisi piisavalt ära kasutanud. Mis on muutunud ülikoolide puhul? Kas üliõpilane saab vajalikul määral oskusi-teadmisi, et olla õpitud erialal ettevõtja? See tase on väga nõrk.

Näiteks Skandinaavia ülikoolides läbib õppeprogramme selgroonärvina ettevõtlus. Meie majandus toetub ju samuti eraalgatusele.

Haldusreformist ei hakka praegu parem rääkimagi … Kuningas-on-alasti asjad Eestis veel ei toimi.

Kas pärast kevadisi riigikogu valimisi võib tekkida olukord, kus uus valitsusliit moodustatakse Reformierakonnata?

See on puhtalt valija teha. Eesti kogemus näitab, et valimised loovad poliitiliste jõudude paigutuses uue reaalsuse.

Mis on valijate valikud? Kas valija on rahul Reformierakonna ja IRLi tööga kriisist välja tulemisel? Kui valija sellega rahul ei ole, peab ta otsima valikuid Keskerakonna juures.

Kui Reformierakonna ja IRLi tööga ollakse rahul, on järgmine valik: kumb neist? IRLi rahvuslik-konservatiivne ja vähem populistlik joon on ligi 20 aastat olnud kindel. Valikut IRLi ja Reformierakonna vahel soovitan kõigil valijatel väga tõsiselt kaaluda.


CV
* Sünniaeg ja -koht: 27. august 1966, Tallinn
* Haridus: 1991 Tartu ülikool, õigusteadus
* Teenistuskäik: alates aprillist 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005-2007 riigikogu X koosseis, 2003–2005 peaminister, 1998–2002 riigikontrolör, 1998–2002 Euroopa kõrgemate kontrolliorganisatsioonide juhatuse liige, 1992–1998 justiitsministeeriumi asekantsler
* Võõrkeeled: inglise, vene keel
* Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit