Tänase Pärnu Postimehe intervjuu majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga on taas tagamõttega ärgitada mõtlevaid inimesi. Minister sõnastas Eesti kolm eesmärki, mille poole püüelda: jääda iseendaks, kasvatada jõukust ja et peres oleks kolm last.
Selles kontekstis on ajakohane enne aastalõppu tagasi vaadata ja mõelda, kas ning milliseid edusamme oleme teinud oma uute sihtide seadmisel.
Lootustandev on teadmine, et Rail Baltica projektis pole rongiühendust üle Pärnu maha maetud ja kevadel peaks selles asjas taas uudiseid kuulma.
Tunnustust väärib initsiatiivgrupp, tänu kellele on Pärnu lennujaamale antud eluõigus.
Paljuski sõltub meist endist, et siitkandist pääseks maailma ja Pärnu ei manduks teivasjaamaks, kus peatuks harvadel aegadel vaid Tootsi-lugudest tuntud tavarna-rong, millega Kiir oma algamata jäänud mõisavalitsejaõpingutelt naasis.
Juhan Partsi jutt kinnitas, et kui kohapeal on arengule avatud eestvedajaid ja mõtlevaid juhte, siis valitsus oma toetust ei keela. Nii Pärnu püsimine Rail Baltica kaardil kui mõnevõrra selgem taevas Pärnu lennujaama kohal aitavad meil vältida teivasjaamastumist, kuid ei anna vastuseid mitmele olulisele küsimusele.
Kuidas saaks Pärnu tugevamini toetada kanna turismikaardile ja millised võiksid olla uued huvilistegrupid, keda siia meelitada? Kui kaugel ollakse teel Lottemaa tõelisuseks saamisel? Jne.
Kui Pärnu ja Pärnumaa tahavad osaleda Eesti jõukuse rohkendamisel, peame täpselt teadma oma võimalusi, looma uusi magneteid, mis muudaksid meid huvitavaks väljast tulijale ja suutma oma maakonda ligitõmbavalt tutvustada.